Mopeedauto head ja vead
Mopeedauto on neljarattaline kabiiniga sõiduk, mis pole sugugi mingi uus leiutis. Suurtes Euroopa linnades on sellised ringi veerenud aastakümneid. Eestisse tõi mopeedautod aastatetagune seadusemuudatus, mille järgi ei pea mopeedil tingimata olema kaks ratast ja juhtraud, nagu oleme harjunud mõtlema.
Mopeedauto rooli keerates ja pedaali vajutades on tunne nagu autos ja ka teised liiklejad näevad enda ees justkui autot. Aga seadus ja kapoti all põrisev kahesilindriline mootor meenutavad, et tegu on siiski mopeediga.
Mopeedauto juhtimine on omaette kogemus
Jah, mopeedautoga saab sõita ka laps. Liiklusseadus nõuab alates 14aastastelt küll mopeediluba, seejärel võib juht sõidukiga üksinda liigelda. Inimene, kellel on olnud õnne sündida enne 1993. aastat, võib aga praegu istuda pisikese sõiduki rooli ilma mingi loa või koolituseta.
Siiski ei tasu unustada, et Eestis reguleerib liiklust muidugi seadus ning seaduse mittetundmine või autokoolis mittekäimine ei vabasta seaduse täitmisest, just nagu jalakäijal on kohustus teada, kus ta tohib ja kus ei tohi käia.
Loomulikult on mopeedauto juhtimine omaette kogemus – edasiliikumiseks tuleb gaasipedaal vastu põrandat suruda ja võrrimootor hakkab autot edasi vedama. Sõiduki kiirendus võib olla küll aeglane, kuid vaatamata sellele järjekindel ning kui sõita näiteks alla mõnest teele jäävast künkast, võib sõidukiirus küündida isegi üle 50 km/h.
Linnas ja selle lähedal elavatele inimestele võib mopeedauto olla küll midagi, mida huvi pärast ise järele proovida, kuid mopeedautot ja tavalist sõiduautot omavahel võrrelda ei maksa. Mopeedautode hinnad on küll tänapäeval seinast seina, olenevalt ka sellest, kas valida uus või kasutatud mopeedauto, kuid kindel on see, et sama raha eest on võimalik soetada nii mõnigi väikeauto, millega saab sõita ka maanteekiirusel.
Mopeedautol on kahtlemata olemas oma nišš, kuid loomulikult ei ole see midagi igale maitsele. Aga kui on huvi, siis proovida tasub alati!
Allikas: Hans Lõugas, EPL Forte