Tulemustest võib järeldada kahte asja: esiteks, et Chardonnay on hakanud väga vilunud veinikõrisid tüütama, ja teiseks, et Austria veinid ja Grüner Veltliner eriti, on veiniilmas moekad tegijad.

Kõige paremad Grüner Veltlinerid ja Rieslingid tulevad Doonau jõe terrassidelt Wachaust, Kremstalist ja Kamptalist. Need on väikesed veinipiirkonnad asuvad mõnikümmend kilomeetrit Viinist Doonaud pidi ülesvoolu. Kui sinnakanti satute, ärge jätke väikest veinireisi tegemata, eriti mõnus on see laevaga, seda ei pea ise juhtima.

Hinnatud tootjalt Wachau Freie Weingärtner on hiljuti Eestisse jõudnud punane vein viinamarjasordist Sankt Laurent, mis arvatavasti ka veinisõprade jaoks täitsa tundmatu suurus. Nimelt on selle sordi all 0,9% Austria veinipinnast ning puhtalt, ilma teiste sortidega segamata, tehakse sellest veini veelgi harvem.

Sordist on üldiselt teada niipalju, et ta on kunagi (vahest juba Karl Suure aegadel?) Prantsusmaalt (dokumenteeritult on teda viljeldud Alsace’is) Saksamaa kaudu Austriasse jõudnud ning et ta on sugulane Pinot Noir´ga. Oma pühakunime sai olevat ta saanud selle järgi, et varemalt arvati ta lauritsapäevaks (10. august) küps olevat. WFW Sankt Laurent on põnev vein, mida võib julgesti soovitada edasijõudnud veinisõpradele, eriti neile, kes Pinot Noir´d hinnata mõistavad. Need, kes Tšiili veinide vulinal esimesi sõõme kummutavad, peaksid sellesse Austria imesse (mujal mari ei kasva, võib-olla siiski ka Ungaris) ettevaatusega suhtuma. Sest St Laurent on tõsiselt happeline vein. Võrreldes Pinot Noir´iga on see justkui sametisem ja mahedam, ilma sugulase närvilise suursugususeta. Tekstuur on pehme, agressiivne hape laseb aimata pikka laagerdumispotentsiaali. Aroomis on kirssi, pohla ja veidi nõge, maitses lisandub eelnimetatud marjadele ka suitsuploom. Mõned maitsjad on St. Laurentist isegi kohvi ja šokolaadi nüansse leidnud. Nii et kui teil on terve magu ja hea liharoog, siis sobib150 krooni ümber maksev lauritsavein sellesse ühendusse suurepäraselt kolmandaks.

Wachau põnevaid Rieslingeid ja Grüner Veltlinereid võib leida ehk mõnedest peenematest restoranidest. Vanalinna vinoteekides ning Carl Friedrichi ja Balthasari restoranis on saadaval aga hiljuti turule jõudnud GV-d ja Rieslingid Undhof-Salomonilt. Undhof on iidne kaputsiinide klooster ja veinivaldus Kremstalis, mis 18. sajandi lõpust Keiser Franz Joseph II helduse läbi Salomoni perekonna kätte jõudis. Praegu teevad seal veini vennad Erich ja Bertold Salomon, kõige vanemal vennal Fritzul on oma loss, restoran ja veinimaad Donaulandi piirkonnas.

Salomonid on kõik rahvusvahelised, välismaal õppinud ja tegutsenud mehed. Bertold alustas hiljuti veinitootmist koguni Austraalias. Ühes veiniraamatus on öeldud, et Salomoni veinid on kompromissitult mineraalsed ja see on tõesti tõsi. Grüner Veltlineri sõpradele soovitaksin kindlasti kohe kloostri taga kasvav põllu Undhof Rieden Reservet. Aroomis vürtse, ürte, valget pipart ja rohelist õuna. Maitse täidlane, mineraalne, piprane, kuiv, selles aimata nektariini ja ürte. Ja lisaks too kompromissitu mineraalsus: joodi ja kampri, märja lubjakivi nüanss, mis omane ka Salomoni Rieslingitele Steinterrassen ja Kremser Kögl. Tavapärase bensiini asemel leiab neist pigem eukalüpti, aga ka ürte ja kaneeli.

Kui teil juba teine veiniarmastuse viisaastak käsil, siis leiate ühel õhtul, et tavapärane, vana turvaline veinisuhe enam ei eruta, et miski tavapärane ei paku rahuldust. Siis jooge joodilõhnaga Grüner Veltlinerit ja kirsikivimaitselist Sankt Laurentit