Mis on meil nende valikust kõrva taha panna? Paraku müüakse Londonis enamasti hoopis teisi veine kui meil, aga üht-teist valituist on siingi saada. Väga meeldivad veinikriitikuile Tšiili suurima tootja Concha y Toro Casillero del Diablo sarja veinid Carmenere ja Cabernet Sauvignon (Londonis 90–100 krooni) ja veidi kallim Merlot. Need on tõesti suurepärase kvaliteediga. Täpselt mahub kümne naela alla ära ka sama tootja kalleim sari – Marques de Casa Concha (Merlot). 110 krooni eest on lemmikuks ka Cono Suri Pinot Noir (ilmselt mõeldud Reserve-sarja).


Veel leidub meil Masi Argentina vein Passo Doble, kus Malbeci seas ka 30% kuivatatud Corvinat. See huvitav ripasso-vein maksab meil ikka kahesaja ligi.


Järelduseks võib öelda, et Londoni säästuveinid on meil kriipsukese kallimad kui seal ning meie taset arvestades sugugi mitte säästuveinid. Meil tuleb odavveinina kõne alla Veo Grande ja Cono-Suri sari Tocornal.


Kui veel madalamat hinda otsida, tuleb minna Norde Centrumisse WineStore’i poodi. Seal müüakse 39 krooni eest suurepärast Costières de Nîmes’i apellatsiooniga veini Domaine de Calet (75% Syrah, 25% Grenache). Tõeline talvevein, 14% kange, tuline, võimas, juba parajas küpsuses, aastakäik 2004. Laagerdumispotentsiaaliks pakub valmistaja kuus aastat, aga minu meelest on seda nii jõulisel veinil enamgi. Suuepärane säästuvein, mille hind ja kvaliteet pole kuidagi vastavuses, maitseb nagu 109kroonine.


Aga hoiatan liigse entusiasmi eest sealsete odavveinide kokku ostmisel. Enamik WineStore’i 39krooniseid veine maitseb nagu 29kroonised.