Viimase kolmekümne aastaga on nagu kõik elu valdkonnad Eestis nii ka ehitamine ja materjalide kasutamine muutunud silmnähtavalt. Evari Ehituse juhi Rein Kala sõnul algasid lamekatuste vallas märgatavad muutused möödunud sajandi üheksakümnendate alguses. Kui varem tõsteti katusele suur katel, kus kuumutati bituumenit, siis toona hakati lamekatuseid ehitama täiesti teistmoodi. Kadusid pikkade pintslite ja harjadega mehed, ning asemele ilmusid gaasipõletid ja täiesti uut tüüpi katusekatte rullmaterjalid.

Evari Ehitus alustas ettevõtlusega n-ö nullist, kui Tartu Kolhooside Ehituskontor ehk Tartu KEK hakkas möödunud saiandi üheksakümnendatel pudenema ja pidi otsustama, kuidas edasi minna. Rein kala meenutab, "Registreerisin oma firma AS Evar 1991. Lamekatusteni jõudsime alles mõne aasta pärast. Algselt tegelesime ehituse ja ehitusvarustusega. Lamekatuste ehitamist alustasime vaid ühe brigaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida. Nüüd töötab meil 25-30 suurepärase väljaõppega spetsialisti, keda koolitame pidevalt. Inimestele meil meeldib ja lahkujaid on vähe. Me töötame Eestis ja palk on töötaja vääriline," võtab Rein Kala kiirelt kokku oma ettevõtte arengu. "Raskeid aegu on olnud hiljemgi, kui päris alguses. Keeruline aasta oli 2003, kui peatöövõtja AS Remet jättis tehtud tööde eest suure osa arvest maksmata."

Teaduskeskus AHHAA
Teaduskeskus AHHAA Foto: Kaido Haagen

Rein Kala sõnul 26-aastast ajalugu Eesti ettevõtlusmaastikul väga palju ei kohta. Katuseid on nad rajanud üle Eesti tuhandeid, mille hulgas on palju põnevaid ja tunnustatud objektide, nagu Eesti esimese veekeskuse Aura katus, Ahhaa teaduskeskuse katus, mis omakorda tunnistatud koguni maailma katusemeistreid koondava organisatsiooni IFD poolt 2011. aastal maailma parimaks katuseks. Südamelähedamatest objektidest meenuvad mehele Ida-Virumaal Eesti Energia AS Enefit 280 õlitehas, Paikuse Spordi ja Tervisekeskus Pärnumaal, Otepää looduspargis asuv militaarrajatis, Tõikamäe radaripost, Võrumaal Kuperjanovi Jalaväepataljoni hoone, Haapsalu spordihoone, Jõgeval lasteaed Karikakar. "Loodan, et kellelegi nimetamata jätmisega liiga ei teinud. Meie ehitatud katuseid on tõesti tuhandeid,," meenutab Rein Kala.

Eesti põllumajandusülikooli spordihoone Tartus
Eesti põllumajandusülikooli spordihoone Tartus Foto: Kaido Haagen

Kui vahepeal tõelist tehnoloogilist revolutsiooni ei toimu, jääb ettevõtte juhi arvates ehitamise protseduur järgmise paarikümne aasta jooksul ikkagi samaks, kuid materjalide areng ja normide karmistumine toob kaasa suurema vajaduse renoveerida vanu katuseid. "Nii mõnigi katus on tegemisel juba mitmendat ringi. Kui üheksakümnendatel oli põhimureks saada katused vettpidavaks, siis praegu pööratakse suurt tähelepanu katuste ja kogu hoonete soojapidavusele. Kasutatakse soojatõhusamaid soojustusmaterjale ja soojustuse paksused on läinud suuremaks. Aga seda kõike on rõõm teha, kui su firmas on nii head inimesed nagu meil praegusel hetkel on," kiidab Rein Kala oma kolleege.

Evari Ehituse tehtud töödest ja tänapäevasest lamekatuse tehnoloogiast saab rohkem lugeda kodulehelt www.evari.ee.