OÜFlint Kaubanduse juhataja Jaan Sihv läheb ettevõtte algusaegadest rääkides esmalt tagasi aastasse 1993. „Eestis alustati siis majandite reorganiseerimisega ja mina töötasin kohalikus majandis varustusosakonna juhatajana. Ühel päeval võeti majandi juhatuse koosolekul vastu otsus, et kõik majandusüksused peaksid iseseisvalt tegutsema hakkama,” meenutab Sihv. Nii loodigi üheksa eraldi ettevõtet, mille alla mahtus ka ühe mehe ettevõttena loodud AS Flint (aastast 1997 OÜ Flint Kaubandus).
Graafika: logo

Mõte oma ettevõttest ei sündinud sugugi kergelt. Pigem vastupidi – õige ettekujutus antud valdkonnast puudus täiesti. Alul tekitas küsimusi isegi aktsiaseltsi-ühistu olemuse täpne tõlgendus või toimimispõhimõtted.

Samas tiksus tragil mehel toona siiski kuklas üks õige mõte – kui ettevõte kord loodud saab, peab see tööle jääma aastakümneteks. Praegu võib julgelt tõdeda, et risk õigustas end igati ja teadliku juhtimise all on üle elatud ka rasked ajad.

Keeruline nimepanek

Sihv ei eita, et ettevõttele sobiva nime leidmine osutus parajaks pähkliks. „Ma ei osanud seda õiget viimse hetkeni valida. Sõitsin linna juristi juurde ettevõtet kinnitama ja murdsin terve tee pead.”

Viimasel sekundil meenus aga värskele ettevõtjale ammu loetud raamat „Aarete saar”. Selles seiklusi tulvil teoses etendas keskset rolli piraat Silver Ükssilm, kelle õlal häälitses alati kuraasikas papagoi Flint. „Valisin siis äsja sündinud firmale nime nõuandja rolli asetunud papagoi järgi. Ise mõtlesin tol hetkel: tegutse edaspidi, kuidas tahad – niikuinii pead kedagi röövima,” muheleb Sihv.

Alles hiljem samale sõnale täpsemat vastet otsides avastas Sihv, et flint tähendab ka tulekivi. Aastakümneid hiljem võib julgelt tõdeda, et oskusliku majandamise juures on vaja läinud nii häid nõuandeid kui ka tulekivile omast elujõudu ning särtsu.

Targad valikud ennekõike

Oma ettevõtet asutades tegi Sihv tagantjärele targa valiku. „Toona pöörasid kõik sel alal tegutsejad esmalt pilgud lääne tehnika poole – oli see siis uus või kasutatud. Vaatasin kõrvalt, et konkurents lääne tehnika valdkonnas kasvas kohe mühinal, kuid vene tehnikaga ei tahtnud keegi eriti tegeleda. Mina valisin selle suuna – ja edukalt.”

Täna võtab kaalutletud otsuste taga olev juhataja tänuga mütsi maha kõigi toonaste konkurentide ja ettevõtete ees, kes ettevõtte töö algusaastatel raskeks muutsid.

„Kuigi esimestel aastatel oli vahel ikka pagana raske, siis ainult tänu neile püsisime meie jalgel. Eks iga uus raskus pani asju uuesti üle vaatama ja kaaluma, mis sai õigesti tehtud või mis valesti läks. Kui algul kasutasimegi kaupade ostmisel üksnes vahendajate abi, siis iga äpardusega jõudsime tootjatele aina lähemale,” avaldab Sihv.

Suurte tegijate esindajaks

Esimene tehas, kelleni ettevõte otse jõudis, oli vene päritolu Rostselmash. Aastal 2000 sõlmitud kokkulepped peavad tänaseni. Teine tarnija oli Taani firma Mølbro. Atradele ja kultivaatorite kuluosi tootva firmaga on koostöö toiminud samuti juba 15 aastat.

Kui algselt olid ettevõtte pärusmaaks vene tehnika varuosad, siis nüüdseks on suuresti üle mindud moodsa lääne tehnika ja varuosade turustusele.

OÜ Flint Kaubanduse sortiment on täna väga lai ja ladudes on pidevalt üle 10 000 kaubanimetuse. Rääkimata sellest, kui palju võimalik tellida on.

Suurest tehnikast pakutakse teraviljakombaine (Rostselmash, Venemaa), traktoreid 19–130 hj (TYM, Lõuna-Korea traktoritehas), traktoreid 20–100 hj (Solis, India) traktoreid 210–610 hj (Versatile, Kanada), haagiseid ja orgaanilise väetise laotureid (LMR Azene, Läti), taimekaitsepritse 200–6000 l (Farmgem, Inglismaa) jpt.

Varuosadest on lai valik mullaharimisagregaatidele firmadelt Lemken, Amazone, Horsch, Väderstad, Köckerling, Dal-Bo. Ühtlasi on teraviljakombaini varuosi kõikidele mudelitele. Kõike pole võimalik kohe välja tuua ja huvilisel tuleb ise kohale minna ning pakutav üle vaadata.

Mis on edu saladus?

Sihv tunnistab, et tema juhitava ettevõtte saladus peitub lihtsas tões. „Oleme tihti tegelenud vähe tasuvate asjadega meie endi jaoks, kuid samas on need kliendile ülimalt vajalikuks osutunud. Selline see elu juba on ja kõike ei saa alati rahas mõõta.”

Kui algusaastaid ja praegust seisu varasemaga võrrelda, on konkurentsi tihenemine muidugi märgatav.

Tulevad uued väljastpoolt, kuid neid kasvab peale ka kodus. Konkurents aga elus edasi viibki ja lõdvaks lasta ei tohi end korrakski. Ka koolitused ja silmaringi avardamine kuuluvad igapäevatöö hulka. Samas ei suuda ükski juht tugeva meeskonnata midagi korda saata.

„Mind on aegade jooksul alati ümbritsenud suurepärased kolleegid ja ma olen neile kõigile südamest tänulik,” ütleb Sihv.