Oz Clarke armastab Tshiili veini
Endine näitleja Oz Clarke on oma kodulehekülje väitel “maailma kõige meelelahutavam veinikirjanik”. See on jumala tõsi: tema raamatud on tunduvalt hoogsama sulega kirjutatud kui Hugh Johnsoni ja Jancis Robinson. Nagu Hugh Johnsongi annab Clarke igal aastal välja “Veini taskuraamatut” (“Oz Clarke´s Pocket Wine Book”, trükiarv üle miljoni), mille 2004. aasta väljaande ostsin läinud aasta lõpul Apollo raamatupoest. Erinevalt teisest ilmakuulsast taskuteatmikust, Hugh Johnsoni omast, on Clarke´i artiklid hoopis hinnangulisemad ja subjektiivsemad. Seepärast hakkasin kohe põnevusega lugema, mida ta eesti rahva lemmikveinidest arvab. Meie meelisjoogid teadagi Tshiili omad.
Oz Clarke “Veini taskuraamat” kasutab kolme tärni süsteemi. Üks tärn märgib head tootjat või veini, kaks väljapaistvat ja kolm maailmaklassi tegijat.
Üldiselt meeldivad Clarke´ile Tshiili veinid. Tshiili suurima tootja Concha y Toro ja Mouton-Rothschildi veinifirma ühisvein Almaviva (ühtlasi ka Tsiili kallimaid) on väärt kaht tärni, aga areneb pidevalt ja võib küündida kogunisti kolmeni.
Concha y Toro parimad veinid, Terrunyo Chardonnay, Cabernet ja Carmenere teenivad kõik samuti 2 tärni. Carmen teeb häid (üks tärn) valgeid aga lausa hiilgavaid punaseid: Nativa Cabernet Sauvignon ja Cabernet ja Carmenere´i segu ning veel mõned punased saavad kaks tärni kätte.
Sama lugu on Tshiili veiniuuendaja Montesega, kelle Montes Alpha Syrah saab kaks tärni, aga valged ja enamik muid punaseid saavad ühe. Montes Alpha M (üks tärn) alles hakkab särama.
Kõige mõõdukama hinnaga saame kahe tärni veini kätte Cono Surilt juues nende Reserva Merlot´d või Cabernet Sauvignoni.
Moodsa Tshiili veini isa Miguel Torres on pikka aega loorberitel puhanud, aga viimasel ajal taas ajaga sammu käinud. Cordillera saab ainsana kaks tärni, sellest kallim Manso de Velasco ühe, nagu ka Santa Digna Rose ja Sauvignon Blanc.
Tarapaca areneb, siiani suudab tema Reserva Privada seeria punaveinid olla ühe tärni väärilised.
San Pedro 35 South seeria (maksab poes alla 100 krooni) on “üsna hea”, aga tärni ei anna hinnaklass välja.
Tshiillaste aia taha läinud vasikas ja must lammas on aga Mondavi ja Chadwicki ühisfirma Caliterra, mis pole Oz Clarke´i meelest oma potentsiaali välja arendanud. Reserva Cabernet Sauvignon pole just paha, aga üldiselt peaksid nad rohkem tööd tegema.
Meie ülejäänud meie tshiillaste (Millaman, Canepa, Casa Silva jne) koht raamatus eraldi artiklit paraku pole.
Järgnevalt mõni sõna Cono-Suri (nimi viitab tõsiasjale, et Lõuna-Ameerikal on koonuse kuju) kohta, mille Reserve-seeria veinid maksavad poes 140-150 krooni. Laiemal on saada küll nende lihtsalt viinamarjasordi nime kandvad pudelid, 80 krooni ringis maksev Merlot ja Sauvignon Blanc on tõesti head igapäevaveinid.
Mulle näib, et läbinisti moodsa (loodud 1993. aastal veinifirma Concha y Toro algatusel) tootja veinid pole nii massiivsed ja jõulised kui Tshiili omad tavaliselt, aga see-eest pehmemad ja nüansseeritumad. Ning värsket hapet (mida soojal maal sageli napib) ja mahlakust on kogu raha eest. Cono Suril on maavaldusi kogu Tshiilis ja nii toovad nad iga veini jaoks marjad just sealt, kus selle sordi jaoks kõige soodsam kasvukoht. Firma kuulub ka Uue Maailma viie suurima Pinot Noir´ tootja hulka ning just see sort väärib erilist tähelepanu: hea suitsune nagu Gevrey Chambertin, maitses kakaod ja kuivatatud puuvilju. Veel valmistab Cono Sur Viogner´d, Rieslingit, Gewürztraminerit ning loomulikult Carmeneri ja vähem tavalist Shirazi.
Nagu modernsele tootjale kohane, on Cono-Sur plastikust ja kogunisti keeratavate metallkorkide eestvõitleja. Firma nooruke veinimeister Adolfo Hurtado kinnitab, et need sobivad värsketele valgetele veinidele suurepäraselt, Riesling võib pleki all küpsedagi, lihtsalt aeglasemalt kui tavalise korgi puhul.
Lähemal ajal on müügile saabumas Vision-sari, mis Reserve´ist veidi kallim ja veelgi parem.
Ma ei arva ei arva, et Oz Clarke´i hinnanguid just absoluutse tõe pähe peaks võtma, aga tema vaadetes on kahtlemata süsteemi.
