Teed valmistatakse teepõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest. Parima tee saab ­pungadest ja nende kõrval olevast kahest lehest. Seda osa nimetatakse pekolatv (pekoe) sõnast pa ko, mis tähendab hiina keeles punga. Korjatakse ka kolmandat, neljandat ja mõnikord isegi viiendat lehte, aga need pole enam nii aromaatsed. Teelehed on ühesugused, kuid milline tee nendest tuleb, sõltub teelehtede kasvukohast, veel rohkem aga lehtede korjamisest ja töötlemisest.

Must tee saadakse teelehtede närtsitamise, rullimise ja fermenteerimise teel. Rullimisel osa leherakke puruneb ja neist väljub fermenteerimiseks vajalik rakumahl. Fermenteerimisel (kääritamisel niiskes soojas umbes neli tundi) muutuvad lehed roostepunaseks, tekib teele iseloomulik värv ja maitse. Protsessi peatamiseks lehti kuumutatakse ja kuivatatakse.

Maailma parimaks mustaks teeks peetakse väga aromaatset Himaalajas kasvavat mahedamaitselist darjeeling-teed. Tuntud sort on ka assami tee, mida nimetatakse india teeks.

Oolong ehk musta draakoni tee on lühiajaliselt fermenteeritud ehk poolfermenteeritud tee. Teelehed kuivatatakse päikese käes, siis kergelt muljutakse ja surutakse bambuskorvidesse. Seejärel kuivatatakse, kuni lehed muutuvad kollakaks. Rullimist ei toimu. Parim tee saadakse suvel korjatud lehtedest.

Roheline tee on fermenteerimata. Lehti kuumutatakse vaid mõned minutid veeaurus, et pidurdada lehte lagundavate fermentide toime. Seetõttu säilib roheline värvus ja jäävad alles antioksüdandid. Lehed rullitakse ja kuivatatakse. Ehtne roheline tee on maitselt ja värvilt õrn ning aroomikas. Roheline tee on mustast teest tugevama maitsega, sest sisaldab rohkem parkaineid.

Valge tee valmistamiseks korjatakse veel avanemata rullunud pungad ja kuivatatakse. Nad jäävad hõbedast tooni ning saadakse väga delikaatse maitsega hele tee.

Lahustuv tee saadakse kuivatatud ja peenestatud teetõmmisest.

Aromatiseeritud teele lisatakse kas vürtse, apelsinikoort või taimede õisi (roosi, jasmiini, kaneeli, lootose, piparmündi jm). Tuntud on Earl Grey tee, mis on bergamotiõliga lõhnastatud.

Punane tee ehk rooibos ei ole teepõõsa, vaid on Lõuna-Afrikas kasvava põõsastaime lehed. Lehed korjatakse ja fermenteeritakse sarnaselt musta tee lehtedega. Lehed ei sisalda kofeiini, mistõttu rooibos sobib hilisõhtuseks joogiks, samuti kofeiiniallergia korral. Temas ei ole tanniini ning seistes ei muutu tee mõruks. Teel on isegi magus, kergelt pähklitaoline maitse. ­Rooibos'ile lisati kuumal ajal jääd ning ta pani aluse jää-tee tarvitamisele. Hea rooibos-tee on Madagaskar Vanilla Red, mis on väga maitsev suhkru ja meega, rahustab magu, teda saab juua valutava kurgu korral mitu klaasi, ilma et tekiks südamekloppimist.

Tee valmistamine
Hea tee saamiseks tuleb teekann esmalt soojendada kuuma veega. Iga tassi kohta võiks võtta ühe teelusikatäie teelehesegu ja veel ühe teekannu kohta. Rohelise ja valge tee ning heleda oolong-tee valmistamisel on oluline, et keeval veel lastakse enne teelehtedele valamist umbes viis minutit jahtuda umbes 70-80 kraadini. Mustale teele, tumedale oolong-teele ja taimsete lisanditega teelehtedele võib valada peale keeva vee. Reeglina on tee valmimise aeg enamikul musta tee sortidel viis minutit, tumedal oolong-teel seitse minutit ning heledal oolong-teel ja rohelisel teel kolm minutit. Mida vähem lasta teel tõmmata, seda pehmem on maitse ja seda vähem on joogis parkaineid. Parkained muudavad joogi mõrkjaks.

Jäätee valmistamisel tuleb võtta teelehti topeltkogus (tassile veele kaks teelusikat ) ning lasta viis minutit tõmmata. Kui tee on valmis, lahjendada see võrdse koguse jää või külma veega. Sobib enne serveerimist kaunistada sidruni­lõiguga. Sobivam tee valmistamiseks on kas keedetud kraanivesi või mineraalidevaba destilleeritud vesi, kuna kraanivees olev kloor vähendab antioksüdantide taset.

Tee tervislikkus
põhineb temas sisalduvatel bioflavonoididel, mis on aktiivsed antioksüdantse ­toimega taimsed pigmendid ja tekivad taime enda eluprotsessis. Keemiliselt on nad polüfenoolid. Samasugused pigmendid on ka kõigis värvikirevates viljades ning annavad neile antioksüdantse võime. Tees on aga unduvalt rohkem antioksüdante kui puu- ja juurviljades. Näiteks mustas tees on umbes 200 mg flavonoide ühe tassi kohta. Tugevatoimelisem on katehhiini baasil tekkinud epigallokatehhiin-3-gallaat (EGCG), mida on leitud rohelise tees. See laguneb kuumutamisel kiiresti ning seetõttu tuleks juua värsket teed.

Tees olevad antioksüdandid kaitsevad rakke hapniku vabade radikaalide eest, sellega tugevdavad organismi üldist kaitsevõimet ja neil on ka kasvajavastane toime. On leitud, et roheline tee aitab ennetada kõhu- ja siseorganite vähki, samuti kopsu- ja rinnavähki. Tees olevad polüfenoolid (katehhiinid) ei lase vähki tekitavatel osakestel rakke kahjustada. Neil on ka kiiritusevastane kaitsevõime. Peale selle aitab tee ennetada südamehaigusi, infarkti ja insulti, kuna tugevdab verekapillaaride seina, aitab vererõhku alandada ning alandab LDL (halva) kolestrooli taset ja isegi suurendab hea HDL-kolesterooli hulka. Rohelise tee lehtedes on põletikuvastast ainet, mis aitab ravida nahapõletikke ja on viirusevastase toimega. Rohelises ja mustas tees on rohkesti fluori, mis on oluline hambakaariese ennetamiseks. On leitud, et tees leiduv flavonoid kvertsetiin soodustab insuliini eritumist ja sellega aitab ennetada ja leevendada II tüüpi diabeeti. Rohelises tees on flavonoid epikatehhiini, millel on allergiavastane toime. Kuna epikatehhiin hävib töötlemisel, siis on teda mustas tees tunduvalt vähem. Teadaolevalt antioksüdandid (E- ja C-vitamiin) aeglustavad rakkude vananemist.

Tee sobib pingelise vaimse töö ajal. Tee ergutav toime tuleneb tema kofeiini (teiini) sisaldusest. Teelehtedes on rohkem kofeiini kui kohviubades, kuid teelehti kasutatakse tassi tee jaoks vähem kui kohvi ning sellest tulenevalt saame tassi teega poole vähem kofeiini kui tassi kohviga. Kohvis on 80 mg, mustas tees 40 mg, rohelises tees 20 mg kofeiini. Tees oleva kofeiini imendumismehhanism erineb kohviga saadud kofeiini omast ning see ei vähenda rakusisese vee hulka. Kofeiin koos katehhiinidega kiirendab ainevahetust ja soodustab rasvade põletamist, seega sobib ülekaalulistele ja aitab kaalulangetamisel.

Lahtistest teelehtedest valmistatud tees on rohkem antioksüdante kui teekotikestes, kuna viimasesse pannakse halvema kvaliteediga lehed. Kotitees võib olla palju tolmu ja oksajäänuseid. Meeldiva aroomi annavad teele eeterlikud õlid. Tee-ekspertide arvates on teel üle 150 eri aroomi.

Soovitus

Soovitatav on juua kolm ja/või rohkem tassi teed päevas selleks, et
• ennetada vähki
• ennetada südamehaigusi
• soodustada ainevahetust ja rasvade põletamist
• suurendada organismi kaitsevõimet.