Patendiamet on sündinud koos Eesti riigiga
Patendiamet on sündinud koos Eesti riigiga. Kohe, kui riigi toimimise seisukohalt kõige kiiremad toimetused tehtud, hakati mõtlema, kuidas korraldada tööstusomandi kaitset vastloodud vabariigis. Iga riigi hakkamasaamise aluseks on ju majanduslik iseseisvus ja aluspõhja sellele panevad tugevad ettevõtted ning konkurentsivõimelised tooted.
23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi korraldusega ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega ka Patendiameti sünnipäevaks. Nii et Patendiamet tähistab oma sajandat sünnipäeva juba järgmisel aastal.
Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921. aastal ja oli Patendiameti tegevuse aluseks kuni maailmasõjani. Juba 1924. aastal ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsiooni sätetest tulenevad kohustused. Eesti Vabariik on 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige. Sellega oli rajatud tugev alusmüür tööstusomandi kaitsele Eestis. Eestis oli tollal kasutusel tööstusomandi kaitse registreerimissüsteem, taotluste ekspertiisi ei tehtud. Mainitud patendiseadus kehtis kuni 1937. aastani, mil pandi maksma uus, Saksa patendisüsteemil baseeruv seadus. Kaheksateistkümne aasta jooksul andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, neist välismaale 1948. Ajavahemikus 1919–1940 registreeriti Eestis 6587 kaubamärki. Eesti seaduste kohaselt oli võimalik ka mustrite ja mudelite ainukasutamisõiguse kaitse, neid registreeriti tollal kokku 207.
1940. aasta suvel, pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt, Patendiamet likvideeriti. Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991 ja sellest ajast oleme jätkanud tööd tööstusomandi kaitsmise võimaluse pakkumisel. Välja on kujundatud seadusandluse tugiraamistik, ühinetud kõigi peamiste rahvusvaheliste lepingutega tööstusomandi valdkonnas ja loodud ettevõtjatele võimalused oma loodud omandi kaitsmiseks nii nagu teistes Euroopa Liidu riikides. Taotluse saab mugavalt esitada e-portaalide kaudu ID-kaardiga digiallkirjastades.
Nüüd on vaja ettevõtetel see võimalus ära kasutada, kaitstud toode on edu pant, annab kindluse ja ekspordieelise. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet on teinud uuringuid, kust selgub, et mida rohkem on riikides kaitstud tööstusomandit (patente, kaubamärke, disainilahendusi e toote väliskuju), seda kõrgem on selle riigi SKT. Nii et omandi kaitsmine on kasulik nii ettevõtjale kui ka riigile üldiselt.
Mis võib juhtuda, kui jätate oma loodud toote kaitseta?
Oleme koostöös edukate väikeettevõtetega Ulaelu ja Iglusaun teinud filmiklipid, mis edastavad kujukalt probleemi olemust. Ettevõte kulutab oma aega toote tegemiseks ja kujundab innovatiivse ning atraktiivse toote, kuid kui ta selle kaitsmata jätab, on kopeerijatel vabad käed sama asja teha ja oma nime all müüa ning elu näitab, et kopeerijaid leidub alati. Kui on vaja tõestada oma õigust ja keelata kopeerimine, on aluseks ainult registreerimistunnistus, mis näitab, kellele kuulub patent, kaubamärk, disain, kasulik mudel, geotähis jmt. Kaitsedokument võib olla saadud Patendiametist, Euroopa Patendiametist või Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametist, kaitset saab taotleda kas Patendiameti kaudu Eestis või pöördudes otse Euroopa ametite poole.
Tööstusomandi kaitse ei teki automaatselt nagu autoriõigus, selle saamiseks on vaja midagi teha ja pärast oma õigusi jälgida. Nii Iglusaun kui ka Ulaelu on oma tooted kaitsnud, neil on tulnud tõestada oma õigusi ja nad on ka saanud oma õiguse. Kaitstud leiutised, kaubamärgid jmt tööstusomand tõstavad ka ettevõtete mainet ja annavad lisaväärtust litsentsimise, pantimise jmt toimingute näol.
Viimastel aastatel on Patendiamet aina rohkem panustanud teavitustööle, et ettevõtjad mõistaksid, miks on vaja kaitsta oma loomingut ja esitada avaldus tööstusomandi õiguskaitse saamiseks. Ettevõtja võib taotluse teha ise või kui soovib aega kokku hoida, võtta ennast esindama professionaali – patendivoliniku. Patendiamet korraldab regulaarselt teabeüritusi, tasuta seminare väikeettevõtjatele, tudengitele, õpilastele ja vajadusel kõigile asjast huvitatutele.
Pöörame erilist tähelepanu alustavatele ettevõtetele ja noortele. Kuna leiundustegevus on popp, korraldatakse võistlusi õpilasleiutajatele jt, aga tihti unustatakse, et leiutis võiks olla ka kaitstud, enne kui sellega avalikkuse ette tulla.