Septembris oli Eesti veinisõpradel võimalik Rivetto põldudelt viinamarja maitsta ja veenduda, et nii Nebbiolo (sellest sordist tehakse Barolot ja Barbarescot) kui Barbera on ikka magusad küll! Kuidas on ülepea võimalik nii magusatest marjadest nii võimsa happega veini teha, nagu Barolo või Barbera seda enamasti on?!

Aga vahest tuleb tänavune vein aga hoopis magusam kui senised? Või siis veelgi kangem. Rivetto 2001. aasta Barbera d'Alba on niigi 14 kraadi! Koristus oli parajasti käimas, vähemalt 2 nädalat varem kui tavaliselt. Osa veinist oli juba tõrtes, osa ootas veel puu otsas.

Barolo tootjaid on harjutud kaheks jagama: traditsionalistid, kes kasutavad endiselt suuri tammevaate ja teevad veini, mis peab joomiskonditsiooni jõudmiseks ideaaljuhul 10 aastat laagerduma ning modernistid, kes kasutavad väikesi prantsuse tammest vaate, mis annavad magusat vanilliinimaitset ja teevad joodava veini mõne aastaga. Paraku ei taha ükski tootja otse öelda, kumba leeri ta kuulub, kõik tahavad kuuluda kuhugi vahepeale. Ometi on selge, et kellelgi pole tänapäeval niipalju raha ja aega, et veini kümme aasta ilma müümata lihtsalt keldris hoida.

Ka meie lahke võõrustaja Enrico Rivetto, vastab küsimusele kavalalt, et püüab võtta mõlemast stiilist parimad küljed. Rivetto 35 hektarit annavad ometii suurpärast veini ja koduhotell pakub imeliste vaadetega majutust. Enrico Barolot saab osta tema vinoteegist paarikümne euro eest ning seal saan tuttavaks ka hoopis uue joogiga: Barolo Chinato. See on hiniiniga maitsestatud kangestatud dessert-Barolo. Tundub imelik õilsat veini niimoodi solkida, aga maitsel pole vigagi. Ja mis õpetajad meie siin oleme.

Serralunga d'Alba on piirkond, mille mineraalsed mullad on traditsiooniliselt tootnud kauaküpsevat Barolot. Seepärast hoiaksin ma Rivetto Barolot veel mõne aasta keldris, enne kui lauale paneksin. Seevastu on praegu suurepärane tema 2001. aasta võimas Barbera d'Alba. Selles leidub kirssi, ploomi, lagritsat, ohtralt mahlakust ja alkoholi. Vein on väga aromaatne, klaasist tõuseb mõnus lõhnapilv. Hind umbes 150 krooni.

“Meil öeldakse, et esimene põlvkond loob, teine ehitab, kolmas lõhub. Mina olen neljas põlvkond,” filosofeerib noor veinimees.