19.09.2008, 00:00
Pilvikute sügislaager
Pilvikud on tüüpilised hilisssuvised-varasügisesed seened, mille korjeaeg tipneb soodsate ilmastikuolude korral septembrikuuga, teab Urmas Kokassaar.
Seente süsteemis on pilvikud riisikatega lähedases suguluses,
mõlemad paigutuvad pilvikulaadsete seltsi ja pilvikuliste sugukonda,
kuid erinevalt riisikatest puudub jutu nimikangelaste perekonna esindajatel
piimmahl. Viimane väide ei tähenda automaatselt aga kibeda maitse
puudumist. Meil Eestis on mitmeid pilvikuliike, mida iseloomustab tugevalt
kibekas mekk. Pilvikud on tüüpilised puujuurtega kooselu harrastavad
ehk mükoriisaseened ja see kajastub ka otseselt mõne liigi
nimetuses, näiteks kuuse- ja kasepilvik. Eestis on kirjeldatud ligi
poolsada pilvikuliiki, kuid nende tegelik arv on eeldatavalt palju suurem.
Seenekorjajaid huvitab eeskätt pilvikute kulinaarne aspekt, seda enam, et
tegu on meil ammutuntud ja -hinnatud söögiseentega.
Pilvikukorje plussid …
Pilvikud avavad
kevadseentele järgneva seenekorje põhihooaja. Esmalt peab mainima,
et tegu on suhteliselt saagikate seentega. Heade kasvutingimuste ja hea
koha korral esineb pilvikuid massiliselt, nii et seenekorvi täitmine ei
tohiks näiliselt valmistada mingit muret. Pealegi on pilvikud metsas
küllaltki silmatorkavad seened nii tänu kübaranaha eredale
värvusele kui ka vanemate isendite suhteliselt kopsakatele
mõõtmetele. Kus aga leidub vanemaid pilvikuid, eks seal ole ka
noori viljakehi. Teise edupunktina saab rõhutada seda, et ohtlikult
mürgiseid liike meie pilvikute seas ei esine. On küll üksikuid
kirbe maitsega liike, mis metsavärskelt sööduna võivad
põhjustada seedehäireid, kuid nende probleemne mõju kaob
kupatamisel. Kolmandaks, pilvikud kuuluvad nende seente kilda, mida saab
kasutada toiduks üsna mitmel viisil ning mis lepivad söögis
vägagi erinevate lisanditega.
… ja
miinused
Kõik pilvikuliigid on meeldiv suutäis
ka seenekahjuritele. Hõrgust pilvikuampsust peavad lugu nii
seeneussid kui ka nälkjad. Hiigelsuurte pilvikute leidmine võib
küll tore olla, kuid need seened on peagu alati seeneussidest läbi
puretud. Ei piisa ka pilviku jala ristlõike silmitsemisest, sest
enamasti on kahjurite dessant rünnanud seent korraga mitmest kohast. Ja
nii selgub kodus saagipuhastamisel kurb tõsiasi, et hiigelsuurtest
seentest rändab enamik jäätmetesse. Abi pole ka nende
puhastamisest metsas, sest pilvikud on suhteliselt haprad seened ning
katkilõigutud tükikestest jääb korvipõhja hiljem
vaid pudi. Pilvikute haprus nõuab tingimata nende kogumist
laiapõhjalisse korvi, täiesti vastunäidustatud on korje
kilekotti. Veel üheks probleemiks on pilvikukübarat kattev
kleepuv-limane nahk. Niisketes oludes kleepub selle külge ohtralt
metsakõdu ja korvis liimistuvad omavahel kokku ka seened. Sellega
pilvikukübara kleepkile vägitükid ei piirdu. Mitmetes hoidistes
limastub nahk tugevalt, andes seentele ebameeldiva tatjalt klompja lisandi.
Seetõttu koorivad paljud inimesed pilvikuid enne nendest toidu
valmistamist. Aega kulub küll rohkem, kuid seeneroa välimus on etem
ja täiendav kontroll seenusside suhtes samuti tagatud. Mitmete
pilvikuliikide liha hapniku toimel lõikekohtadest tumeneb. Toitudes ja
säilistes jäävad sellised pilvikud tumedaks, kuid see ei kahanda
nende maitsekvaliteeti põrmugi. Mõnikord võib
pilvikukorjajale meelehärmi teha ka üksikute liikide ebameeldiv
maitse. Üldiselt saab pilvikud maitse alusel jagada kolme rühma:
mahedamaitselised liigid, mida on võimalik metsavärskelt toiduks
tarvitada, kibekad, mida tuleb enne söömist kupatada, ning
ebameeldiva lõhna ja mekiga liigid, mida toiduks ei kasutata.
Toidus leplikud
Pilvikuid saab toiduks
valmistada mitmeti.
Kibeka kõrvalmekiga pilvikud sobivad kupatamiseks, kusjuures keedetud
pilvikutest saab teha seenesalatit, -kastet, pitsakatet, pirukatäidist,
vormiroogasid, hautisi jne. Keedetud pilvikuid saab ka soolata või
marineerida. Mahedamaitselisi pilvikuid saab kohe seenetoitudeks pruukida,
alates seenesuppidest ja lõpetades omletiga.
Säilitamiseks saab neid seeni talletada kas konserveeritult või
sügavkülmutatult. Meil pole pilvikute kuivatamine eriti levinud, kuid
üksikutes piirkondades tehakse sedagi.