15.08.2008, 00:00
Pineau des Charentes – salapärane ja vähetuntud
Suvel, kui väljas palav, on hea;teistele pakkuda või ise maitsta värskendavat Pineau des;Charentes’i nimelist jooki.
Kaupluses joogiriiuleid silmitsedes paljud inimesed Pineau’d ei osta,
sest pole teada, mis pudelis peitub. Mõni ajab joogi segi vahel veidi
sarnase veinimargi Pinot’ga. Pineau des Charentes’i nimelist jooki
võib pakkuda nii enne kui ka pärast sööki, eraldi
või magustoiduga.
Pineau des Charentes’iga sain
lähemalt tuttavaks umbes kaheksa aastat tagasi ühel üritusel,
millega käis kaasas eri konjakite maitsemine. Sellest ajast olen Pineau
des Charantes’i (edaspidi lihtsustatult Pineau) oma headele tuttavatele
pakkunud kui suurepärast huvitavat leidu. Olen teinud seda nii Eestis kui
ka teistes riikides, kaasa arvatud Prantsusmaal. Inimesed on olnud tihti
üllatunud, kui konjakite maitsemise alguses või mõnel
pidulikumal puhul pakutakse seda, mitte just vähe-kanget, aromaatset,
mahlakat ja veidi magusat jooki.
Piirkond, kus Prantsusmaal konjakit
ja Pineau’d valmistatakse, on Charente Maritime. Samas asub ka linn
nimega Cognac. Piirkond asub Pariisist umbes kuuesaja kilomeetri kaugusel
edelas. Selles piirkonnas on Pineau tootmine vana traditsioon. Joogi ajalugu
ulatub 16. sajandisse, kui Prantsusmaa troonil oli Henry IV. Legendi järgi
lisati 1586. aastal konjakitünni, kus oli juba „eluvesi“ ehk
eau-de-vie (see on viinamarjaveinist destilleeritud konjakipiiritus), kogemata
värsket viinamarjamahla.
Legendi järgi veeretati
tünn pärast märkamata jäänud valamist seguga tagasi
härra keldrisse. Kui aastate pärast tünni sisuga tutvuma hakati,
avastati, et tegemist on huvitava klaari päikesepaistelise joogiga.
Sündiski Pineau des Charentes. Sajandite jooksul on seda teadmist
põlvest põlve edasi antud ja loomulikult jooki nauditud.
Viinamarjad korjatakse vastavalt sordile septembris või oktoobris.
Marjadest mahla pressimine on nn kerge press. Pineau’d valmistatakse,
segades mõned aastad vanale konjakile samast viinamarjasordist mahla,
mis peatab viinamarjamahla võimaliku käärimise ja edasi
küpseb segu veel teatud aja tammevaadis.
Valmistatakse valget
ja roosat (punast) Pineau’d. Eriti vana Pineau’d, mis on seisnud
vaatides üle kümne aasta, nimetatakse Vieux’ks.
Valge Pineau valmistamiseks kasutatakse viinamarjasorte, nagu Ugni Blanc,
Folle Blanche, Colombard, Sémillon, Sauvignon, Montils. Valge Pineau
küpseb tammevaadis vähemalt 18 kuud. Alkoholi protsent peaks olema 16
ja 22 vahel, kuid tavaliselt on joogi kangus 17 %. Värvuselt on jook
kuldse alatooniga, heleda merevaigu värvi, kirgas.
Aroomilt
tugev, vanilli, eksootiliste viljade, rosina, pähkli ja mee aroomiga.
Maitselt pikalt kestev pehme, siidine. Hea tasakaal magusa ja hapu vahel,
mesine, puuviljane, vürtsikas.
Roosa Pineau valmistatakse,
kasutades viinamarjasorte Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Merlot.
Küpseb vähemalt 14 kuud tammevaatides. Alkoholi sama palju kui valges
ehk 17 %. Värvilt mahagon, sügavroosa selge kirgas jook. Aroomis
tugev, õrn, terav, põldmari, mustsõstar, kuivatatud
mandel, mesi, puit, kirss. Rikkalik tugev punaste marjade maitse.
Meeldiv aromaatne järelmaitse.
Pineau, nagu juba varem
märkisin, on aperitiiv ja serveeritakse seda jahutatult umbes 8–10
°C juures. Teda saab juua ka soojalt, kuid jahe Pineau on värskendav
ja meeliergutav, kusjuures aroomi ja maitse nüansid tulevad paremini
välja. Soovitan jooki nautida elegantsest tulbikujulisest klaasist. Kui
jook on toatemperatuuril, siis saab seda kasutada ka desserdina –
näiteks šokolaadikoogiga. Sellele joogile mina jääd ei
lisaks.
Valge Pineau sobib suurepäraselt foie gras’ga,
siniste juustudega nagu rokfoor, Bleu d’Auvergne, samuti meriahvena, m
erekarpide ja teiste mereannitoitude juurde. Roosa Pineau sobib pigem kerge
ulukilihaga (metskitseliha), samuti lambajuustuga. Mõne meelest on
Pineau asendamatu mitmesuguste kastmete valmistamiseks. Väga hästi
sobivad sobivad mõlemad Pineau’d melonipüreega. Eestis on
sellel joogil muuseas olemas ka oma klubi.
Pineau’ tootjaid on
ligi tuhat ja tootmine on viimastel aastatel tänu suurenenud
nõudlusele terves maailmas kasvanud. Valmistamisel järgitakse
teatud reegleid. Konjak, mida kasutatakse, peab olema valmistatud sama firma
poolt, joogi kangus peab jääma vahemikku 16–22 %.
Tootmine ei tohi ületada 23 hektoliitrit hektarilt. Pineau peab olema
vaadis küpsenud vähemalt aasta ja see peab olema valmistatud
päritolupiirkonnas. Müügieelset kontrolli teostab Institut
National des Appellations d’Origine. Loomulikult on kõik reeglid
tehtud sellised, et joogil oleksid kõik olulised omadused.
Pineau’d on osadest meie kaubakeskustest võimalik saada, kuid
otsimisega tuleb veidi vaeva näha. Pildil olevad Pineau’d on
tammevaadis küpsenud umbes kümme aastat ja tänu sellele on neil
mõnedest teistest saadaolevatest paremad maitseomadused, kuid maitse
üle pole mõtet vaielda …