Kui Aafrika savannis vihmavarjukujulise (ning muuseas sama nime kandva) akaatsiapuu varjus päevasööki võtsin ning umbusklikult silmitsesin ­eemal jalutavaid kaelkirjakuid, tõsteti mulle ette just nimelt kombinatsioon kanast ja värske kartuli salatist. Kogu selle rohumaa, loomade, Musta Mandri inimeste ning segaduse keskel tundus see kõik kuidagi liialt euroopalik, liialt tsiviliseeritud.

Kuid kui mitte arvestada asjaolu, et India toidukultuur on levinud ka praktiliselt üle Aafrika, peab alla vanduma selle toiduloogika loomupärasusele, toidu maitsvusele ning tervislikkusele. Maitseained, kui neid õiglases koguses tarbida, tervendavad ja noorendavad inimest, tugevdavad tema vormi ja sisu.

Üha enam oma sõprade juures nende köögikappe uudistades leian hirmsates kogustes kõiksuguseid idamaiseid ning India ookeani riikide söögisegusid. Igaühel on kapis mõni purk karripastat, masalapulbreid, kuivatatud šiitake seeni, mitmesuguseid ürdisegusid ning raamatuid, kuidas nendega imeliselt ümber käia ning ka tavapärasest Maarjamaal kasvanust midagi eksootilist kokku keerata. Kuid eksootiline on see vaid meil. Nagu näiteks Brasiilias on Brasiilia pähkel lihtsalt pähkel, on ka Tais nuudlid lihtsalt nuudlid.

Jutu mõte lasub tõsiasjal, et suvisel puhkusel on rohkem aega, et õppida tundma maitseid ning selle kaudu elada välja oma kirgi ning tundeid. Me ei pea tegema ebaratsionaalseid kulutusi ajas ja rahas, kui saab sõpradega aiaveeres lennutada oma meeled taevasse ning kaugusesse. See on ka siinse retsepti loogika. Mina istusin sellise söögiga maha küll Maasai Mara savannis, kuid ka koduses Taaralinnas oleks mulle see roog Pirogovi büsti all imeline mekkinud. Maitsed on samad, meelestus on oluline.

India kohtub Skandinaaviaga

Päris kindlalt saab väita, et eri taustaga inimeste ja ideede kohtumisest tekivad uued ideed, uued vaated elule. Istud koos võhivõõra inimesega tööpäeva lõpul sigarimajas, ees paksud robusto'd, ning jutt läheb elu peale. Kohe tekivad uued seosed, uued suhted, uued mõtted. Vahel on need vabastavad, vahel rusuvad, kuid alati huvitavad. Sama on kulinaarias. Kui hakata ühildama eri maailmajagude, loodusvööndite ning kultuuride leiutisi, saame uuendused, mis haruharva meid ükskõikseks jätavad.

Skandinaavia kurikuulus kartuliarmastus saab kokku aasiapärase maitseainetulvaga. Kooslus on sütitav, kuid suviselt mahe. Rootsipärane kartulisalat, kreemise kastme ning muude värskete lisanditega, millele assisteerib karmikoelise vürtsiga mekitatud kanaliha pehmus. Väike valge vein lisaks, ning võib hakata vanaduspõlve pidama.

Mõistus on otsakorral, ei leia ühtegi loomingulist kiidusõna, millega veel rooga iseloomustada. Ma püüan lähtuda tunnete kirjeldamisel ratsionaaliast. Milleks? Lipake turule, ostke kokku kana, kartulid ning muud lisandid ning istuge tunni pärast juba lauda. Lükake aknad/verandauksed/rõdupiirded valla ning mängitage plaadimasinas lemmikplaati.

Suvine kartulisalat teravalt grillitud Tandoori kanaga

Materjal

  • kilo jagu kanakoibi
  • Tandoori maitsesegu
  • oliiviõli
  • marineeritud tšillit
  • soola
  • pipart
  • pool kilo kartuleid
  • 200 grammi rediseid
  • paar suuremat punast sibulat
  • pihutäis murulauku
  • tüümiani
  • 100 grammi hapukoort
  • 100 grammi majoneesi
  • köömneid

Kokkupanek

Sega kausis kanakoivad kokku oliiviõli ja Tandoori seguga, lisa marineeritud tšilli haket. Maitsesta soola ja pipraga ning sega suures kausis segi. Lase umbes kolme tunni jagu marineeruda. Samal ajal keeda kartul, lase jahtuda ja lõika suupärased kuubikud, suuremad kui tavaliselt. Lõika redised rõngasteks, viiluta punane sibul, lõika pooleks murulaugud, tõmba tüümianilt lehed ja sega kõik koos majoneesi ja hapukoorega läbi. Lisa köömneid ja maitsesta oma suva järgi. Tandoori kanad grilli ning söö kuumalt koos värske kartuli salatiga. Parim suvesöök, kiire ja lihtne.