Spargli juurde käib võine Hollandi kaste, värske kartul ja kõige klassikalisemas variandis singitaldrik, millel nii kuivatatud kui keedusinki. Aga suurepäraselt sobib ka lõheliblikas, Saksa šnitsel või Argentiina steik. Muide, sparglitega tuleb kiirustada, juuni lõpul hakkab hooaeg ümber saama.

Aga vein, Riesling, jääb.

Jim Buddi toimetatud raamat “Great Wine Tours on the World” peab Saksamaa veinireisidest ülimaks just Rheingau piirkonna külastamist (Wiesbadeni ümbruses, 2 päeva) ja Moseli veininõlvu Trierist Koblenzini (3 päeva). Omalt poolt lisan, et sõitke laevaga Reini mööda veel pisut allavoolu Lorelei kaljust mööda, imetlege wagnerlikke maastikke, vürstlikke losse ning saate nädala täis.

Muidugi pole Saksamaa-reisi põhjuseks ainult hõlbus kohalejõudmine. Reini ja Moseli kaldad ühendavad maastike suurejoonelisuse, veinide nõtkuse ja meie jaoks tuttavliku saksa mugavuse. Minul õnnestus Reh-Kendermanni veinifirma kulul mai algul selline reis teoks teha.

Sirgjooneline Rein

Saksa vein on meile viimastel aastatel justkui paisu tagant lettidele voolanud. Reh-Kendermanni veinimaja on moodne ja mõistlikke hindadega tootja. Leidub lihtsaid ja mahlakaid jooke, nagu Kendermanns Riesling Classic või Kendermanns Dry Riesling, maja parimat taset iseloomustab aga nn terroir-veinide sari. Viimased põhinevad noorte veinimeistrite arusaamal, et veinisõbrale ei pruugi saksa veiniküla nimi just palju öelda, lihtsam on pakkuda Rieslingit mingilt kindlalt pinnaselt, s.t veini, mis peegeldaks kasvukoha iseärasusi. Meil Eestis on saada Moseli vein Leiweni ümbruse põldudelt Kendermanns Dry Riesling Schiefer. Schiefer tähendab saksa keeles pruuni kiltkivi, mis on Moseli veinide maitse põhiline kujundaja. “Heast aiast, puhtalt kiltkivilt,” kiidab veini noor veinimeister Philipp Maurer. Tõesti, ilus vürtsikas Riesling, tsitruste happesuse ja ananassi magususega. Rheinhesseni piirkonnast, maalilise Niersteini linna kohal kõrguvast veiniaiast rauarohkelt punaselt kiltkivipinnaselt pärineb vein Riesling “Roter Hang”. “See tuleb ka Eestisse tuua,” otsustavad Altia veinifirma neiud Kaidi Kerdt ja Anu Krimm, kui hommikusel ajal Reini kohal Roter Hangi põllul seda veini joome. Veinis on aimata vürtse, mineraale ja rohelisi ürte. Kolmas terroir-vein, Kalkstein, pärineb lubjakivilt ja Pfalzi piirkonnast.

Reh-Kendermannil on kaks veinitehast – suur Bingenis, kus valmivad mitmed Reini-äärse piirkonna veinid, ja ainult Moseli veinidega tegelev ajalooline veinimaja Leiweni külas. Firma moekusest annavad aimu igasugused katsetused, näiteks erikujulised mattpudelid algajamatele veinisõpradele, Pfalzi Pinot Grigio ja Sauvignon Blanc (peaaegu Uus-Meremaa maitsega!), orgaaniline vein ja kaalujälgijate vein. Maitsen viimast teatud hirmuga, kartes kohata alkoholivaba veini sarnast veidrust, aga jook on päris normaalne – kerge ja väikese suhkrusisaldu sega.

Kui Carl Reh’ veinitehases olid kõige suuremad tankid mis kunagi nähtud, siis tema Reichsgraf von Kesselstatti firmat juhtiva õe Annegreti väikses veinikojas oli näha ka punsusid, millest mõned polnud suuremad kodusest õlleankrust. Tillukestes terasanumates on ülimagus Trockenbeernauslese, mille kohta ütleb perenaine “Monster”.

Reichsgraf von Kesselstatt on 650 aastat veini teinud perefirma, aga tänaseks Reh’ perekonna valduses. Kesselstattid olid Trieri kuurvürstide õukonnamarssalid. 19. sajandil õnnestus neil kokku osta häid kloostrite veininõlvu.

Tuhandeaastase Josephshofi kloostri taga veininõlval alustamegi hommikul kell 9 Josephshöferi Rieslingi joomisega. Kes neelab, kes puristab niisama Spätlese Trockenit, mis Eesti Wine-Challenge’il teenis 96 punkti 100 võimalikust. Klaasipõhjad lendavad niikuinii üle õla. Hirmus raiskamine muidugi, aga pikk päev ja poolsada veini on veel ees. Sakslaste komme pruukida veini otse põllul on küll parimaid näitlikustamise viise – et kuidas maitseb see kullahinnaline maapind, millel parajasti seisad.

Moselis valitseb eriline veininõlva-kultus, nende seast kuulsaim on Bernkasteli linna juures asetsev 1 hektari suurune veiniväli Berncasteler Doctor. Doktor seepärast, et haige Trieri piiskop Boemuld olevat 14. sajandil selle aia veinist abi saanud. Kesselstattil on sellest aiast 600 ruutmeetrit. Koguni 4,4 hektarit on Kesselstattil aga kuulsast veiniaiast nimega Piesporter Goldtröpfchen (Piesporteri kullatilgad) – sellised nimed räägivad veinist mõndagi.

Käänuline ja nõtke Mosel

Võrreldes laia majesteetliku Reiniga on Moseli jõgi parimate veinimägede ümber imeliselt käänuline. Sama võiks öelda ka veini kohta: Reini vein on sirgjoonelisem, tavaliselt jõulisem ja kangem, Moseli oma õhem, nõtkem, väiksema alkoholisisaldusega. Traditsiooniliselt on Moseli vein olnud poolkuiv, jääksuhkur sünnitab mineraalsusele ja happelisusele hea vastukaalu, tänapäeval valmistatakse üha enam ka kuiva veini.

Reichsgraf von Kesselstattile kuulub praegu 12 hektarit Moseli orus ning 12 tema lisajõe Saari ja 12 Ruweri orus, mõistagi on need hektarid omakorda jaotatud paljude nõlvade vahel. Nii et tegu on mitmekülgse Moseli spetsialistiga. Kuni 1999. aastani oli veinitootmine Trieri linnas Kesselstatti palees (väidetavasti kauneim barokkpalee põhja pool Alpe) otse katedraali vastas, praegu tehakse veini Ruweri orus Marienlay lossis. Aga Kesselstatti palees on suurepärane restoran, kus toimetab Annegreti kuulsast kokast abikaasa Gerhard Gartner. Palee kõrval on Kesselstati veinituba ning selle ees väljakul spargleid ja Rieslingit libistada on nii hea, et läheb meelest, et veinijoomine on minu jaoks töö.

Marienlay loss on ehitatud tervenisti pruunist kiltkivist. Sama nime kannab ka maja teine vein, värske kuiv Riesling. Kusagil oru põhjas voolab tilluke Ruwer, umbes nagu Mustjõgi Tallinnas. Loomulikult ei suuda see nire kliimat pehmendada ja seetõttu on Ruweri veinid jaheda kliima toode, tugeva happe ja hea täidlusega. Mulle meeldib eriti aga aprikoosine, magus ja rikkalik Saari vein Scharzhofberger Riesling Kabinett. “Kreemja virsiku maitsega,” ütleb Annegrett ja temaga võib nõus olla.

Nii Reini kui Moselit mööda saab laevaga sõita, vaadata lossivaremeid ja juua külma Rieslingit. Muide, Bingeni suveaias, maksab 200milliliitrine kla as viisakat veini 2.30, aga klaas kokat 2.60. See on õige hinnavahekord.

Aga pean lõpetama hoiatusega: pärast veinireisi Reinil ja Moselil võib teil tekkida tõsiseid raskusi Uue Maailma karmide Chardonnay’de nautimisega.

Tasub proovida, Eestis saadaval

Reichsgraf von Kesselstatt

Scloss Marienlay – värske, kuiv, pehme.
Josephshöfer Riesling Spätlese Trocken – jõuline, aromaatne, mineraalne.
Scharzhofberger Riesling Kabinett – täidlane, vürtsikas, mineraalne, rikkalik.

Kendermanns

Classic Riesling – odav, poolkuiv, viisakas.
Dry Riesling Schiefer – nõtke ja mineraalne.
Kendermanns Eiswein – aprikoos, mesi.

Reh’ veiniperekond

Oma veinifirma rajas 22aastane Carl Reh 1920. aastal. Suurfirma tegi sellest tema poeg Günther Reh, kes ostis juurde ka muid veinifirmasid, sealhulgas 1978. aastal nimeka Moseli veinide tootja Reichsgraff Kesselstatti. Just selle saigi omale vanim tütar Annegret Reh-Gartner (1954 aastakäigust), poeg Carl (1959) on praegu perekonna suurtootmise Reh-Kenndermanni (1992 liideti välismaal kuulsaima saksa veinimargi Black Toweri tootja Kendermann) omanik. Järgmine poeg Nick (1961) juhib vahuveinitööstust Sektkellerei Schloss Wachenheim, tütar Eva (1966) aga Domaine Bertagnat Burgundias Vougeot’s. (Tema Chambertinile andis Parker 95 punkti.)

Vaid üks laps, Kathrin, on oma isikliku veinitööstuseta, aga tegeleb reklaamidisainiga ja joonistab pudelitele silte.