Saksa arhiiviallikate järgi on Rieslingit esmakordselt mainitud 1435 (Riesslingen), praeguse nime all aga 1552. 16.-18. sajandil viljeldi viinamarja nii Reini kui Moseli orus, tuntuks sai see Alsace´is.

Eraldi sordina hakkas Rieslingit esimesena viljelema Rheingau piirkonna tollane tähtsaim tootja  Schloss Johannisberg 1720. aastal. Rheingaus voolab Rein idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest veinimaast, Saksamaa kõigi piirkondade peale kokku on Rieslingit veidi all ligi veerandi.

Riesling vajab lisaks sobivale pinnasele (liiv ja liivsavi) veel eeskätt kahte asja: pikka ja aeglast küpsemisperioodi ja madalat saagikust. Hea veini puhul on see 50 hektoliitrit hektari kohta, aga kui osatate 60-kroonise Rieslingu, siis on selle viinapuu saagikus olnud tõenäoliselt 120 hektoliitrit. Tänu rohkele happele ja ekstraktirohkusele laagerdub Riesling pudelis kaua ja põnevalt, omandades vananedes suurepärase bensiiniaroomi. Magusad Rieslingid säilivad pudelis kümneid, väidetavasti isegi sadu aastaid.

Rieslingi iseloomulikuks omaduseks on oma põhiliste maitsenüansside säilitamine kõikjal maailmas, kasvukohast vähe sõltudes.

Võib jäädagi vaidlema, kas parem on Moseli või Rheingau Riesling. Mina pooldan oma kogemuste pinnalt kuiva, tsitruselist ja jõulise happega Rheingau oma, aga on autoriteete (näiteks Sinisuka kirjastatud veinientsüklopeedia), kes väidavad, et erilist nõtkust näitab kraadidelt madal ja enamasti poolkuiv Riesling just Moseli orus. Sealne Riesling kasva pruunil suure rauasisaldusega kiltkivil ja on tihti terasese maitsenüansiga.

Palju erinevate tootjate Rieslingeid on meil saada Alsace´ist mille veinid Eestis ammugi populaarsed. Kui Saksa Rieslingu ideal põhineb värskel ja elaval tsitruse ja virsikumaitsel, siis Alsace´i omad on kangemad ja täidlasemad ning tunduvad justkui õlised. Sageli lisatakse neile valmistamisel suhkrut ja laagerdatakse pikalt vanades suurtes vaatides. Väikesest tammevaadist tulenev puumaitse ei sobi Rieslingile kohe kuidagi.

Viimasel ajal on meile siginenud ka Austria Rieslingid Doonau orust. Sealsed parimad piirkonnad on Wachau, Kremstal ja Kamptal toodavad mineraalseid vürtsikaid Rieslingeid. Enne Gorbatshovi karskusmäratsust istutati Rieslingit rohkelt ka Ukrainasse ja Lõuna-Venemaale, aga selle kandi veinisaavututest pole praegu enam miskit kuulda.

1857 viisid sakslased Rieslingi Californiasse,1880 Austraaliasse. Viimane ongi muutunud Uues Maailmas tähtsaimaks Rieslingumaaks, kõige silmapaistvamalt viljelevad saksa emigrantide, Sileesia luterlaste järeltulijad seda Adelaide´i linna lähedal Clare Valley´s ja Eden Valley´s, kus kliima veidi jahedam.

Rieslingit viljeldakse tänapäeval ka Kanadas, USA idarannikul ja Tshiilis.

Neile, kelle magu veel hapet talub, soovitaksin küll Rieslingi-ilmaga tutvust teha. Poolkuivana on see suurepärane seltskonnajook, aga läinud moodi ka idamaise köögi  kaaslasena. Hea kuiv Riesling on aga parim kõige hõrgumate kalaroogade kõrvale.

Tipp-Rieslingid Eestis

Rheingau

Georg Breuer Berg Rottland Riesling

Baron zu Knyphausen Marcobrunn Riesling Spätlese

Mosel

Dr.H.Thanisch Berncasteler Doctor Riesling Spätlese

Alsace

Gustav Lorentz Riesling Grand Cru Altenberg Vielles Vignes

Hugel Riesling Jubilee

Austria (Kremstal)

Undhof-Salomon Kremser Kögl

Hea hinnaga Rieslingid

Rheingau

Baron zu Knyphausen Estate Riesling

Georg Breuer Estate Riesling

Mosel

Kendermann Dry Risling Schiefer

Moselland Riesling Spätlese (või Trocken)

Rheinhessen

Carl Sittmann Riesling Kabinett

Pfalz

Freiherr zu Heyl Riesling Kabinett

Alsace

Trimbachi, Hugeli ja Zincki tava-Rieslingid

Austria

Freie Weingärtner Wachau Riesling  Federspiel

Austraalia

Peter Lehmann Riesling

Jacob´s Creek Riesling