Silmapaistvad tähised Eesti merendusloos

Noblessneri allveelaevatehasel ja Lennusadamal on Eesti merendusajaloos ülioluline roll. Minevikku vaatas toimetaja Vilve Torn.

Noblessneri allveelaevatehasele panid aluse kaks Skandinaavia taustaga Peterburi ettevõtjat – Nobeli preemia rajaja Alfred Nobeli vennapoeg Emanuel Nobel ja Gustav Lessner. Kahe mehe nimedest kujunes ka sadamalinnaku nimi – Noblessner.

Üsna lühikese ajaga ehitati Kopli poolsaarel välja võimsad kompleksid, kuhu kuulusid lisaks hiiglaslikele tootmishoonetele ka tööliste ja ettevõtte juhtkonna elamud.

Läheneva maailmasõja eel, 1913. aastal said Noblessneri asutamisleping ja põhikiri paika – seda võib pidada ka Noblessneri sünniaastaks. Esimest allveelaeva hakati siin ehitama juba sama aasta lõpus, kui hoonete ehitus alles käis.

Aastatel 1914–1917 ehitati laevatehases allveelaevu Balti ja Kaug-Ida laevastiku jaoks. Esimese maailmasõja lõpus plaaniti ehitama hakata ka suuri ookeaniallveelaevu, kuid ideest kaugemale ei jõutud. Pärast sõda ehitas nooruke Eesti Vabariik maha jäänud materjalidest hoopis kolm rannasõidupurjekat: Harjumaa, Läänemaa ja Virumaa.

1920ndate keskel kuulutati tellimuste vähesuse tõttu välja tehase pankrot ja see jagati mitme väiksema ettevõtte vahel, kes ehitasid siin väiksemaid laevu. Nõukogude ajal liideti killustunud ettevõtted taas üheks ja toona tegeles tehas II maailmasõjas kannatada saanud laevade remondiga. Hiljem hakati remontima ka kalalaevu ja sadamate metallkonstruktsioone. Kuigi uusi allveelaevu siin enam ei ehitatud, remonditi siin teadaolevalt viga saanud allveelaevu veel ka 1970ndatel.

Pärast iseseisvuse taastamist sai tehase nimeks Tallinna Meretehas ja siin ehitati Eesti Piirivalveametile patrull-laev Pikker. Samuti remonditi siin allveelaeva Lembit. Praegu valmistub endine laevatehase ala teed andma moodsale elu- ja ärirajoonile.

Tallinna Lennusadam

Vesilennukite angaarid kerkisid ühe osana Peeter Suure merekindlusest, kompleksi peetakse üheks väärtuslikumaks XX sajandil valminud ehitiseks Balti riikides. Ehitis on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka -tehnilises mõttes ning selle harukordsus tuleneb eelkõige uuenduslikest lahendustest.

Angaarid koosnevad põhiosas kolmest kaksikkõverast raudbetoonkoorikust (keskmine paksus 8–12 cm) ning neid nurkadest ja liitekohtadest toetavatest postidest. Tegu on teadaolevalt esimese nii suure – sillatud ruum mõõtmetega 36,4 × 116 m – raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga kogu maailmas.

2009. aastal hoone rekonstrueeriti ja sinna rajati uus Eesti Meremuuseumi ekspositsioon. Siinsed suurimad staarid on allveelaev Lembit, vesilennuk Short 184, vanim Eesti vetest leitud laevavrakk Maasilinna laev ja suur hulk muid ehtsaid eksponaate. Lisaks asuvad Lennusadamas kõik Meremuuseumi laevad eesotsas aurik-jäämurdjaga Suur Tõll.

Allikas: www.noblessner.ee