04.10.2007, 00:00
Slaavi söökla
Anapas, Musta mere äärses kuurordis, mis on umbes
Narva-suurune. Liivarannad on pikitud sanatooriumide ja lastelaagritega,
tänavad aga šašlõkiputkade ja lahtist veini pakkuvate
püstijalabaaridega.
Septembriti toimub Anapas Venemaa, SRÜ ja Eesti, Läti ning Leedu filmidele mõeldud festival. Hommikuti ujutakse, päeval vaadatakse filme ja õhtustel pressikonverentsidel arutatakse filmid üksipulgi läbi, nii et autoritel on teinekord lausa üllatav kuulda, mida terased ja tõsised vene kriitikud nende teostest leidnud on.
Süüa saab kolm korda päevas talongide alusel stoloovajas.
Puder maitseb täitsa korralikult, maitsed on tasakaalus. Segab ainult teadmine, et puuviljade või toormoosiga maitseks see paremini. Meenuvad tuttavate meenutused vene sõjaväest, kus värske kraamiga oli alati kitsas käes ja tühisedki haavad võisid vitamiinipuudusest mädanema hakata.
Anapas on tänavaletid värskest puuviljast lookas, aga stoloovajasse need eriti ei jõua. Soojal päikesepaistelisel varahommikul hapukapsast helpida ma ei suutnud, aga kaaslane ütles, et pole suurem asi, maitsevaesust on korvatud topelt rasvasisaldusega, ja kotlet oli nagu kuivavõitu sööklakotletid ikka.
Nostalgia eest aga viis pluss.
Septembriti toimub Anapas Venemaa, SRÜ ja Eesti, Läti ning Leedu filmidele mõeldud festival. Hommikuti ujutakse, päeval vaadatakse filme ja õhtustel pressikonverentsidel arutatakse filmid üksipulgi läbi, nii et autoritel on teinekord lausa üllatav kuulda, mida terased ja tõsised vene kriitikud nende teostest leidnud on.
Süüa saab kolm korda päevas talongide alusel stoloovajas.
Puder maitseb täitsa korralikult, maitsed on tasakaalus. Segab ainult teadmine, et puuviljade või toormoosiga maitseks see paremini. Meenuvad tuttavate meenutused vene sõjaväest, kus värske kraamiga oli alati kitsas käes ja tühisedki haavad võisid vitamiinipuudusest mädanema hakata.
Anapas on tänavaletid värskest puuviljast lookas, aga stoloovajasse need eriti ei jõua. Soojal päikesepaistelisel varahommikul hapukapsast helpida ma ei suutnud, aga kaaslane ütles, et pole suurem asi, maitsevaesust on korvatud topelt rasvasisaldusega, ja kotlet oli nagu kuivavõitu sööklakotletid ikka.
Nostalgia eest aga viis pluss.