Tallinna Hoiu-laenuühistu pakub juba seitsmendat aastat head hoiustamisvõimalust neile, kes tahavad oma raha kindlalt ja stabiilselt kasvatada selle üle muret tundmata.

Näiteks inimene, kes kohe ühistu algpäevil hoiustas 10 000 eurot, on nüüdseks teeninud 4000 eurot intressi. Kuid igaühel on võimalik oma vaba raha ühistus teenima panna. Hoiu-laenuühistu on füüsiliste ja juriidiliste isikute hoiundus-, arveldus- ja laenundusalaseks teenindamiseks loodud finantseerimisasutus, mille eesmärk on osutada oma liikmetele ühistegevuse kaudu teenuseid. Ühistu on asutatud ja tegutseb tulundusühistuna põhikirja ja Eesti vabariigi õigusaktide alusel.

false

Tallinna Hoiu-laenuühistu registreeritud osakapital on 2 360 958 eurot – tegu on Eesti suurima hoiu-laenuühistuga. Kuue ja poole aasta jooksul on ühistuga liitunud peaaegu 2000 hoiustajat. Ühistu esindaja Annely Ojametsa kogemus näitab, et hoiustajad on teenusega rahul.

Selleks et hoiu-laenuühistu liikmeks astuda, tuleb kirjutada avaldus ning tasuda sisseastumismaks ja osamaks. Sisseastumismaksu suurus on nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul 10 eurot. Osamaksu alammäär füüsilisel isikul on 30 eurot ja juriidilisel isikul 300 eurot. Laenuvõtjal sõltub osamaks laenu suurusest, osamaks on 5 protsenti laenusummast.

Minimaalselt saab Tallinna Hoiu-laenuühistus hoiustada 1000 eurot. Enamiku hoiustajate hoiusesumma on seni jäänud 10 000 ja 25 000 euro vahele, aga suurimad hoiused ulatuvad peaaegu miljoni euroni. Ühistu liikmel võib olla ka mitu hoiust avatud, sellega ei kaasne lisatasusid.

Üle saja aasta hoiu-laenuühistuid

Hoiu-laenuühistud on Eestis tegutsenud üle saja aasta, esimene asutati 1902. aastal Tartus. Sellele järgnes nii krediidi- kui ka muude valdkondade ühistute asutamine üle Eesti. Tollaste hoiu-laenuühistute tegutsemispõhimõte oli sama mis praegu – anda kohalikele ettevõtlikele inimestele laenu ning pakkuda neile, kel on vaba raha, võimalikult tulusat hoiustamisvõimalust.

Hoiu-laenuühistute süsteemi likvideerimisega alustas nõukogude võim 1940. aastal, sellega jõuti täielikult lõpule 1949. aastaks. 1990. aastal loodi Eestis esimene sõjajärgne hoiu-laenuühistu.

Läbipaistvus ja kontroll

„Läbipaistvus ja kontrollitus on kaks põhimõtet, mille alusel Tallinna Hoiu-laenuühistu tegutseb,” kinnitab Ojamets. Nii nagu pankasid, kontrollib Eesti Pank ka hoiu-laenuühistuid, kes peavad iga kuu esitama Eesti Pangale aruande. Pankade pakutavad tähtajaliste hoiuste intressimäärad on juba pikemat aega väga madalad, peaaegu nullilähedased. Aga Tallinna Hoiu-laenuühistu pakub oma liikmetele hoiuseintressi kuni 6 protsenti aastas. Kuidas saab hoiu-laenuühistu nii kõrget intressi pakkuda?

„Ühistu paigutab aktiivselt oma vahendeid kinnisvaraga tagatud laenudesse. Kõik laenud on tagatud ühistu kasuks seatud hüpoteekidega ja laenu antakse kuni 70 protsendi ulatuses tagatise turuväärtusest – mitte rohkem, et ära hoida ühistule kahjumi tekkimine kinnisvara turuhinna langemise korral. Laenude intress algab 9 protsendist aastas, mis tagabki võimaluse pakkuda hoiustele kuni 6protsendist intressi,” selgitab Ojamets. Laenu tähtaeg on kuni 10 aastat koos võimalusega laenu pikendada ehk kasutada maksepuhkust. Laenu tagatiseks seatakse notari juures Tallinna Hoiu-laenuühistu kasuks hüpoteek laenutaotleja kinnisasjale. Laenu taotlemisel antakse hinnang laenutaotleja krediidivõimekusele ning hinnatakse laenu tagatiseks pakutava kinnisvara likviidsust, maksumust ja seisukorda.

Pank pole hoiu-laenuühistu ainus võimalik alternatiiv, kuhu oma vaba raha paigutada. Miks mitte eelistada aktsiaid, indeksfonde või kinnisvara? Neid, kellele meeldib riskida või oma raha nimel pingutada, võivadki nimetatud variandid võluda. Rahasumma kindla, stabiilse ja muretu kasvu tagab praeguses majandusolukorras siiski hoiu-laenuühistu.

Näiteks aktsiate puhul võib investeeringu tootlikkus olla kõrge, kuid samas esineb risk hoopis kaotada investeeringult, kui ettevõttel, mille aktsiaid soetati, läheb oodatust halvemini. Kindlasti tuleb ennast aktsiaturgude ja ettevõtlusega põhjalikult kurssi viia.

Indeksfondi puhul tehakse asjadega kurssi viimise töö investeerija eest ära, kuid tasu fondi valitsemise eest võib olla päris suur.

Oma kinnisvaralt on võimalik teenida üürimise kaudu. Samas, et see end ära tasuks, ja et olla kindel, et kinnisvara hind ei lange, tuleks kinnisvara soetada teatud piirkonda – eeskätt tulevad kõne alla Tallinn, Tartu ja Pärnu. Suurte linnade kinnisvara maksab aga väga palju, vähestel on vajalik summa laenuta võtta. Lisaks tuleb üüripinna puhul leida üürnikke, tegelda remondiga jne. Kinnisvara eest tuleb ju maksta ka maamaksu. Hoiu-laenuühistusse võib see-eest paigutada mistahes summa alates 1000 eurost. Ja rohkem mingit muret ega vaeva sellega ei ole.

false

Madal risk

Sellegipoolest tunnevad ka hoiu-laenuühistusse raha paigutajad mõnikord muret oma raha saatuse pärast, on Ojamets kogenud. Ta tõdeb, et suurimad hirmud on seotud rahakaotusega, sest erinevalt pangahoiustest pole ühistus hoiustatud rahal riigi garantiid.

„Siin rõhutamegi, et meil on laenud kinnisvara tagatisel, hüpoteek on alati seatud ühistu kasuks. Ja loomulikult ei sobi tagatiseks iga kinnisvara, esmalt peab vara olema hinnanud atesteeritud hindaja, kelle dokumendi alusel kontrollime likviidsust. Alles siis laenukomitee otsustab, millise protsendiga sinna laenu pakutakse või kas üldse,” räägib Ojamets. „Me tegeleme ainult hüpoteeklaenudega ja see hoiab riski väga madalal. Lisaks on kõiki laenusaajaid enne kontrollitud, et ära hoida pettusi. Meie krediidikomitees töötavad kogenud laenuhaldurid.”

Kuue ja poole tegevusaasta jooksul ei ole Tallinna Hoiu-laenuühistu olnud kordagi kahjumis, kõik aastad on tegutsetud kasumlikult. Ohtlikesse projektidesse ei investeerita, sest ühistu ei saa endale lubada osanike rahaga riskimist.

Soodsad tingimused

Ojametsa sõnul ei ole ka vaja karta, et kui korra juba ühistu liikmeks on astutud, siis välja enam ei saa. Kõigil liikmetel on võimalik omal soovil ühistust lahkuda igal ajal, seejuures tagastatakse pärast vastava soovi avaldamist tasutud liikmemaks.

Ka hoiustamislepingut saab enne tähtaega katkestada. Kui sellest soovist teada anda, tehakse ühistu liikmele tagastus hiljemalt 90 päeva jooksul (praktikas on kõik tagastused tehtud ühe kuu jooksul) ning katkestamise korral ei kaota ühistu liige väljateenitud intresse.

„Meil on pikk tegevuskogemus, oleme nende aastate jooksul olnud igati usaldusväärsed. Risk on viidud miinimumi tänu hüpoteeklaenudele. Samuti on ühistu liikmel alati võimalik enne tähtaega ilma trahvita hoius lõpetada ja seejuures ei kaotata ka väljateenitud intressi,” märgib Ojamets. „Tallinna Hoiu-laenuühistul on peaaegu 2000 liiget. Teenus on populaarne nii hoiustajate kui ka laenuvõtjate hulgas, sest tingimused on soodsad mõlemale poolele.”

Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna HLÜ tegevuse ja finantsteenuste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.

Tallinna Hoiu-laenuühistu kontor asub Tallinna kesklinnas Narva mnt 2. Lisainfo: www.erahoius.ee, [e-mail], telefon [phone]

Näide

Kui praegu hoiustada 10 000 eurot perioodiga üks aasta, on intressimäär 5,5 protsenti. Hoiustamisperioodi lõpuks teenib inimene 550 eurot (eraisikul arvatakse maha tulumaks 20 protsenti, seega kätte saab 440 eurot).

Sama summa kaheaastase hoiuperioodi korral annab aastaseks tuluks 600 eurot, millest pärast tulumaksu mahaarvamist saab kätte 480 eurot.

Hoiuseintresse makstakse välja kas hoiustamisperioodi lõpul või iga kuu. Viimasel juhul jagatakse aastane intressisumma 12 kuu peale.