Mõnikord tuntakse seletamatut apaatiat ja väsimust, isegi liigutamata olla on raske. Üks võimalik põhjus võib olla see, et organism küsib B-vitamiini, seda aga leidub rikkalikult just leivas. Samuti aminohappeid, antioksüdante ja kiudaineid – kõik vajalikud organismi heaks enese­tundeks.


Niisiis, leivast kergekäeliselt loobuda pole arukas. Küll aga saab pika leivariiuli ees jalutades teha valiku just endale kõige sobivama sordi kasuks.


Kellele kokkamine meeldib, ei kohku ilmselt tagasi ka mõtte ees ise leiba-sepikut küpsetada. Koostisained on saadaval ning leivaküpsetusprogramm on lisatud ka paljudele tänapäeva ahjudele. Kelle köögitehnika on veidi vähem moodne, ei peaks samuti küpsetamist kartma: leivapätsid valmivad head tegelikult igas praeahjus. Katsetustega tulevad kogemused ning vilumus, eksperimenteerimislustist rääkimata.


Speltajahu ahvatleb ise küpsetama



Speltajahust tooteid suurtes marketites vist ei müüda, ent mahepoodides ja turul on neid saadaval küll. Antiikajast pärit spelta ehk okasnisu (Triticum Spelta) on nisu eelkäija, mis maheviljeluse arenemise käigus taasavastatud.


Tavalise leivaga võrreldes on speltatoodetes rohkem proteiine ning küllastumata rasvhappeid ja kiudaineid. Selles sisaldub ka polüsahhariide, mis tugevdavad organismi immuunsüsteemi.


Spelta uurimisel avastasid USA teadlased, et selles sisalduv gluteen tekitab märkimisväärselt vähem allergiat inimestel, kes on tundlikud selle nisuterades sisalduva elemendi suhtes.


Ka on kiud- ja teised ained speltateras jagunenud ühtlasemalt kui nisus. Seepärast on valge, kooritud teradest speltajahu täisterajahu omadustega, niisiis tuleks teda küpsetistes kasutada analoogselt täisterajahuga. Ent igal heal asjal on ka oma varjukülg: speltasai kerkib vähem ja küpsetised on ebaühtlasemad, sest spelta kleepvalgu omadused on kehvemad. Seetõttu soovitatakse temast küpsetada lameleibu, karaskeid, sepikut.


Kliide kasulik mõju



Osa leiva- ja sepikusorte on valmistatud kliidega. Kliid on suurepärane võimalus rõõmustada organismi lisaportsu kiudainetega, mis aitavad toitu seedida ja organismi puhastada.

Kui seedetrakti on toiduga sattunud kahjulikke ühendeid allergeene, aitavad kliides sisalduvad kiudaineid neil loomulikul teel väljuda.


Kui organism saab puhtamaks, langeb ka kolesteroolitase veres, seega paraneb kaudselt südame ja veresoonkonna tervis. Rukkijahust ja nisukliidest leib on madalama glükoosi­indeksiga. Kui arst lubab, võib sellist leiba sisaldada ka diabeetiku menüü.


Kliidest on abi ka immuunsüsteemi turgutamisel ja allergiate vastu võitlemisel. Seega, leiba valides ei eksi see, kes valib kliidega rikastatud variandi.


Leib nagu müsli



Sellesse kategooriasse kuuluvad igasugused põnevad leivad: ploomi- ja aprikoositükikestega, kõrvitsa- ja linaseemnetega. Spontaanselt kipuvad sellist leiba laualt valima või ostukorvi tõstma just daamid, justkui instinktiivselt tajudes, et sellised lisandid on kaaliumirikkad, anti­oksündantsed ja sisaldavad fütoöstrogeene.

Sama loogika järgi džentelmenidele sobivat leiba luues tasuks retsepti rikastada tatrajahu ja seedripuupähklitega. Need aitavad veresooni puhtana hoida, nii aga saab ennetada nii südametõbesid kui ka kõiki muid veresoonte lupjumisest-ahenemisest tingitud muresid, spetsiifiliste meesteprobleemideni välja.

Leib, mille valmistamisel on kasutatud jodeeritud soola ja päevalilleseemneid, sisaldab luude ja lihaste arenguks, suguliseks küpsuseks ja närvisüsteemi tugevdamiseks vajalikku.


Vähem süsivesikuid



Kui salenemise nimel usinalt trenni teha, peatub pilk paratamatult toidulauale ostetava kauba süsivesiku- ja kaloririkkusel.


Kroovjahust rukkileib on sel juhul hea valik: sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaline leib, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Samas on selles tasakaalus kõik mineraalsed toimeained.


Nii-öelda fitness-tüüpi leibadele on lisatud ohtralt kiudaineid, mis aitavad kaasa mao ja soolestiku tööle. Kes soovib saledamat vööjoont, võib kõhklusteta valida täisteraleiva – olgu ainult ettevaatlik sellega, mis ta sinna peale paneb!