Ettevõtetele sobilikum on keskkonna allprogrammi prioriteetne valdkond „Keskkond ja ressursitõhusus”, kust saab olulist tuge uute tehnoloogiate ja meetodite katsetamiseks, demonstreerimiseks ning edasiarendamiseks. Need aitavad muuta ettevõtete tootmis- ja juhtimisprotsesse nii keskkonnasäästlikumaks kui ka majanduslikult otstarbekamaks. Just alternatiivsete lahenduste väljatöötamine on programmi üks prioriteet – võimalik on katsetada näiteks uusi toormaterjale ja tehnoloogiat, mille käigus tekib vähem jäätmeid või kulub vähem energiat. Samuti soodustada jäätmete ringlusesse võtmist jmt.

Lisaks „Keskkonna ja ressursitõhususe” valdkonnale võivad ettevõtetele sobida kliima allprogrammi prioriteetsed valdkonnad, kui projekt aitab kaasa kliima valdkonna direktiivide või arengukavade täitmisele. Sellised projektid on seotud näiteks kasvuhoonegaaside vähendamisega. Sõltuvalt projekti olemusest on LIFE’i programmist taotlemisel võimalik valida erinevate projektitüüpide vahel, millest levinumad on loetletud allpool.

Parimaid tavasid järgivad projektid rakendavad asjakohaseid, kulutõhusaid ja eesrindlikke tehnikaid, meetodeid ja lähenemisviise.

Näidisprojektid juurutavad, testivad, hindavad ja levitavad uusi või tundmatuid meetmeid, metoodikaid või lähenemisviise.

Katseprojektid rakendavad varem või mujal katsetamata tehnikat või meetodit, mis võrreldes hetkel parimate tavadega võivad anda keskkondlikke või klimaatilisi eeliseid.

Taotlemine

Igal aastal korraldatakse üks taotlusvoor ja sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast on taotluse esitamise tähtajad erinevad. Taotlusvoor kuulutatakse välja kevadel (aprill-mai) ning 2018. aastast plaanitakse katsetada kaheetapilist taotlemist. See tähendab, et projekti kontseptsioon (kuni 10 lk) tuleb esitada juunis-juulis ning positiivse vastuse korral tuleb kogu taotlus esitada aasta lõpuks. Selline lähenemine muudab olukorra taotlejale lihtsamaks, sest eeltaotluse koostamiseks kulub vähem aega ja positiivne vastus annab kindlust, et projekt võib saada programmist toetust.

Taotlus esitatakse otse Euroopa Komisjonile e-taotluse süsteemi kaudu. Selle võib esitada eesti keeles, kuid eelistatult siiski inglise keeles. Taotleda saavad kõik ELis registreeritud juriidilised isikud ning seda võib teha ettevõte üksinda või ühiselt koos partneritega.

Kõik projektitaotlused üle Euroopa Liidu konkureerivad omavahel, mis tähendab, et konkurents on suur ja rahastakse üksnes parimaid projekte.

Kust saab abi?

Lisainfot LIFE’i programmist ja taotlemisest saab kodulehelt life.envir.ee. Keskkonnaministeeriumis töötavad LIFE’i programmi kontaktisikud, kes annavad nõu, millele taotluse kirjutamisel tähelepanu pöörata ning kust leida lisamaterjale. Pärast taotlusvooru väljakuulutamist korraldab keskkonnaministeerium huvilistele infopäeva ning juulis korraldatakse potentsiaalsetele taotlejatele taotluse kirjutamise koolitus. Infopäevade ja koolitustega seotud infot leiab kodulehelt.

LIFE’i projektide näited

„OSAMAT”

Eestist on LIFE’i programmist toetust saanud Eesti Energia oma katseprojektile „Osamat” (kogueelarve 2,4 miljonit eurot), mille eesmärk oli uurida ja reaalsetes tingimustes katsetada põlevkivituha kasutamise võimalusi tsiviilehituses, sh teedeehituses ja mass-stabiliseerimises tsemendiasendajana, ning saadud tulemuste alusel saavutada põlevkivituha standardimine Euroopa tasemel järgmise kümnendi jooksul. Põlevkivi kui mineraalainerikka kütuse energeetilisel kasutamisel ei saa tekkiva tuha kogust muuta, kuid võimalik on leida sellele kui jäätmele uus otstarve. Eestis põletatakse igal aastal 11 miljonit tonni põlevkivi ning sellest tekkivad jäätmed on tõsine keskkonnaprobleem. Projekti tulemuste rakendamine aitaks kaasa ladustatavate jäätmete mahu vähendamisele ning muuhulgas aitaks see vähendada selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mis põhinevad mittetaastuvatel loodusvarudel.

„ELVES”

Projekti „ELVES” raames demonstreerisid Saksamaa ja Taani ettevõtted uut tehnoloogiat romusõidukite mootorite töötlemiseks. Projekti raames ehitati Zaragoza lähedale tehas, kus töödeldi romusõidukite mootoreid, mille tulemusena eraldati mootoritest metallsulamid 99% puhtusega. Saadud materjali oli võimalik uuesti ringlusesse suunata. Projekt aitas ringlusesse võtta 5148 tonni alumiiniumit aastas ja selle käigus loodi 11 töökohta.

Aastas kantakse Euroopa Liidus maha 10–11 miljonit sõidukit, mis tekitab ligikaudu 9 miljonit tonni jäätmeid. Projekti tulemused aitavad vähendada keskkonnale tekkivat kahju ning edendada keskkonnasõbralikumat ettevõtlust. Projekti kogueelarve oli 4,9 miljonit eurot, millest toetus LIFE’i programmist moodustas 756 000 eurot.

„From Roof to Road”

Projekti „From Roof to Road” käigus demonstreeriti uut keskkonnasõbralikumat ja kulutõhusamat tehnoloogiat vana tõrvapapi ehk kõrge bituumenisisaldusega katusematerjali töötlemiseks. Töödeldud materjali oli võimalik suunata uuesti ringlusesse ning kasutada seda näiteks teede ehitamisel. Varem tõrvapappi lihtsalt ladestati prügilatesse või põletati.

Uute masinate töötlemisvõimsus oli 10 000 tonni aastas ehk 25% Taani aastasest katusekattejäätmete mahust. Projekti eelarve oli ligikaudu 2 miljonit eurot, millest 50% tuli LIFE’i progammist.

„EffiSludge for LIFE”

Uuematest erasektori algatustest võib esile tuua Rootsi ettevõtte ambitsioonikat projekti „EffiSludge for LIFE”, mille käigus ehitati tehas tselluloosi- ja paberitööstuses tekkiva reovee töötlemiseks ning biogaasi tootmiseks. See sektor on Euroopas ja kogu maailmas suur elektritarbija ja CO2 tekitaja. Toodetud biogaasi kasutati samas tselluloosi- ja paberitööstuses elektri tootmiseks ning selle tulemusena vähenes elektri tarbimine 50% võrreldes varasemaga. Tselluloosi- ja paberitööstuste elektriarved ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas ning uued keskkonnasõbralikumad tehnoloogiad ja lahendused annavad märkimisväärset kokkuhoidu. Projekti kogueelarve oli 5,8 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit tuli LIFE’i programmist.

184910464

„LIFE-PSLOOP”

Vahtplasti (EPS) kasutatakse kogu Euroopas laialdaselt isolatsioonimaterjalina. EPS-i ehitusjäätmete maht Euroopas on 200 kilotonni aastas ja lähiaastatel võib see jõuda 1000 kilotonnini. Üksnes 7,5% sellest taaskasutatakse ning ülejäänud põletatakse või ladustatakse prügilatesse.

2017. aastal alustanud projekti „LIFE-
PSLOOP” käigus ehitatakse Hollandisse töötlemistehas, kus demonstreeritakse kulutõhusat meetodit polüstüreeni (PS) töötlemiseks ja ringlussevõtmiseks. Projektil on eeldatavalt märkimisväärne mõju kliimale, kuna PSLoopi väärtusahel on palju energia- ja ressursitõhusam kui toorainetest toodetud PS-i puhul.

Oodatakse, et katsetehas suudab ringlusse võtta 3000 tonni EPS-jäätmeid aastas. Muuhulgas vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 12 000 tonni võrra aastas (78%) võrreldes varasemaga ning energia kokkuhoid moodustab 150 000 GJ.

Jaga
Kommentaarid