Toscana pärl – Bolgheri
Bolgheri piirkond asub Itaalias maa-alal, mille nimeks on Castagneto Carducci. Bolgheri kindlusest on teavet juba kaheksandast sajandist ja see on kuulunud krahv della Gherardescale. Kindlus tehti maatasa ja sai taastatud 18. sajandil krahv Simone poolt, kes pidas kanti ilusaks kohaks ja ehitas sinna noobli kindluse. Tema pojapoeg Camillo ja selle lapselapselaps Guido jätkasid Simone tööd ja ehitasid majad ning laod Bolgheri kindlus-küla sisealale, taastades antiikaja luksuslikkuse. Kaheksanurkse St Vituse kabeli juurest ehitati 1703. aastal tänaseks sajanditevanuse küpresside puiestee. Selle nimeks on Viale dei Cipressi ning see on üks maailmapärandi tuntud vaatamisväärsusi. Seda Toscana piirkonda ja kõike kaunist ning meeliköitvat on oma loomingus ülistanud poeet G. Carducci. Täna on väikelinn oma kitsaste tänavate, arvukate veini- ja oliiviõlipoodidega nagu muinasjutust.
Toscana veinipiirkond on jagatud mitmeks alapiirkonnaks. Nendest kolm olulist on Bolgheri, Chianti Classico ja Montalcino. Bolgheri asub Itaalia läänerannikul ning on samal laiuskraadil nagu Montalcino ja Montepulciano. Bolgherit eristab teistest mere vahetu lähedus. See piirkond on nn sünnipiirkond Sassacaiale ja Tignanellole, millest on saanud aluse nn Super-Toscana trend, ja piirkond on tuntud oma suurepäraste veinidega.
Varasematel aegadel tunti seda piirkonda pigem roosade veinide poolest. Tänapäeval toodetakse seal valdavalt oivalisi punaseid veine.
Veinitootjad on aastakümneid katsetanud ja eksperimenteerinud, et saavutada head kvaliteeti. Veinimeistrid Bolgheri piirkonnas on spetsialiseerunud eri sortide (Cabernet Franc, Sangiovese, Syrah, Merlot või Cabernet Sauvignon) kokkusegamisele. Eri veinimeistrid saavutavad nendest sortidest suurepäraseid kombinatsioone. Tihti arvatakse, et veinimarjade kasvatamiseks on ilmtingimata oluline mägi või nõlv, millel see kasvab. Võib-olla on põhjuseks see, et madalamates kohtades, mis varem olnud merepõhi, on rohkem haigusi kandvaid sääski ja nõlvadel, mägedes need nii tüütud pole. Seepärast ehk ei peetud seda pool sajandit tagasi piisavalt heaks viinamarjade kasvualaks. Bolgheri piirkond on valdavalt tasandik. Sellel tasandikul on laineline pinnavorm, seal asuvad maailmas kuulsate tootjate viinamarjaväljad (näiteks Ornellaia, Grattamacco ja Sassicaia). Mõned väikesed künkad neil on, kuid seal kasvavad pigem oliivipuud. Viinamarjataimedega eksperimenteerimine ei anna tulemust mõne aastaga - selleks kulub aastakümneid, sest esimestel aastatel ei kanna viinamarjad saaki. Valdavalt on selle piirkonna iseärasus veinide veidi soolakas alatoon, mis seostub mereõhuga. Veinide kvaliteeti on aidanud parandada tähelepanu viinamarjasortide valikule, küpsemistingimustele ja samuti veinide kvalifitseerimine.
Eksperimenteerimise tulemuste näiteid sellest piirkonnast on mitmeid, kuid tooksin välja ühe. Marchese Incisa della Rocchetta, kelle perekond pani aluse mõisale, mida kutsuti Tenuta San Guido, otsustas 1940. aastatel istutada Bordeaux' viinamarjasordid ja mitte segada neid kohalike viinamarjasortidega. Nende mõisas kasvatati põhitegevusena lilli ja hobuseid ning veini tegemine oli vaid hobi. Esimeste katsetustega kogeti ebaõnnestumisi, kuid üha eksperimenteerides saadi lõpuks suurepärane tulemus, millega saavutati tuntus terves maailmas.
Bolgheri valgeid veine on soovitatav juua, kui need on noored, ja need sobivad kokku suppide, kala ning kookide-pirukatega. Sauvignon sobib hästi kalatoitudega. Punased veinid on head pearoogade juurde, mis sisaldavad valget või punast liha. Vin Santo sobib pigem kuivemate küpsetistega. Sassicaia on parim praetud või röstitud looma- ja ulukilihaga. Paljudel kuulsatel veinidel on krõbedad hinnad, kuid võimaluse korral tasub neid siiski proovida. Selleks on Bolgheri linnas mõnes veinipoes kohapeal võimalus maitsemiseks tellida hinnalist veini, mida pudeliga ei raatsiks osta, 5 või 10 cl kaupa. Bolgheri kaugused lähimate linnadeni: Siena 100 km, Firenze 110 km, Pisa 60 km, Livorno 48 km.
