Turism on Eestilegi oluline majandusharu

Meil ei ole küll turismiministrit nagu maailma suurtel turismiriikidel, kuid ka põhjamaisele Eestile on turism ülimalt oluline. Siinsete reisiettevõtjate jaoks on tähtis Eesti võimalikult hea ühendatus maailmaga. Hiljuti Eesti Turismifirmade Liidu presidendiks saanud Külli Karing ütleb, et turism on Eestile väga oluline majandusharu, mis annab kümnendiku riigi eksporditulust. Vähem tähtis ei ole turismi roll tööandjana: maailma turisminõukogu hinnangul annab turism laiemalt Eestis tööd igale kuuendale tööealisele elanikule.

Ja neid töökohti on üle Eesti kõikides piirkondades, nii maal kui ka linnas. Selleks, et meelitada siia rohkem välisturiste ja seega ka välisraha, tuleb Eestit kui atraktiivset ning aastaringset puhkuse- ja konverentsisihtkoha laias maailmas järjepidevalt tutvustada.

Eksporditulu on väikese riigi majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ülitähtis. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis majutuvate välisturistide arv kasvanud 1,5 korda, jõudes 2018. aastal 2,14 miljoni inimeseni. Viimastel aastatel on tehtud Eestisse aastas juba üle 6 miljoni külastuse, mis tähendab, et aastas külastab Eestit pea viis korda rohkem inimesi, kui on meil kodanikke.

Presidendi hinnangul on Eesti inimesed reisilembesed ning huvi ja vajadus professionaalselt korraldatud reisiteenuste järele on väga suur. “Aina rohkem inimesi pöördub reisiettevõtete poole, et saada massiivses infoväljas asjalikku ja vajalikku nõu ning kindlustunnet. Soovitakse usaldusväärset infot reisisihtkohtade kohta, ideid jätkusuutlike ja turvaliste reisimisviiside kohta ning seda, et keegi tagaks kogu reisi sujuva kulgemise,” ütles Karing. Eesti Panga andmetel tuleb iga Eesti inimese peale ligi kolm väliskülastust aastas.

Viimase kümne aasta jooksul kogeme kõik plahvatuslikku jagamismajanduse arengut. Karing selgitab, et võimaluste mitmekesisus on kindlasti hea, aga on näha, et õiguslik keskkond ei jõua teenuste pakkumisele järele. Kui ühtedele kehtib rida nõudeid, mis on äärmiselt vajalikud tarbijate õiguste kaitseks, siis väga suur osa uusi turuosalisi justkui ei pea neid järgima. See tekitab palju segadust ja ebavõrdse olukorra.

Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) selle aasta üks peasündmusi on 7.–9. veebruarini toimuv 29. rahvusvaheline turismimess Tour-
est, mis toob kolmeks päevaks kokku Eesti reisiprofessionaalide paremiku. Karingu hinnangul muutuvad nii maailmas kui ka Eestis järjest olulisemaks kestliku turismiga seonduvad teemad. Kestlikkuse all peetakse lisaks keskkonnahoiule ja kliimaneutraalsusele silmas ka näiteks kultuuripärandi hoidmist. Et Eesti oleks hästi ja sujuvalt maailmaga ühendatud. Ka seda, miks üldse keegi meie juurde tulla soovib. Ikka seepärast, et näha ja kogeda seda erilist, mis Eestil pakkuda on.