Vabariigi terviseks!
Vabariigi aastapäeva joogi leiab ka kodumaa pinnal kasvanud andidest – see on Põltsamaa puuvilja-marjavein Fest Classic. Kerge (8,5% alkoholi) puhtamaitseline jook hapuka õunase karakteriga. Hind ka väga mõõdukas, aga ega ta maitselt viinamarja-mulliveinile päriselt vastu saa. Nii et kui olete maitsenaudingute harrastaja, siis soovitaksin midagi muud.
Ajaloolis-õiguslikult järjepidev jook on muide šampanja Veuve Clicquot Ponsardin. Nimelt olevat seda pakutud Tartu rahu allakirjutamisel, ning isegi aaastakäigu-šampanjat. Nii tavalist, aastakäigujooki kui esindussegu La Grande Dame on meil saadaval. Šampanjamaja 1805–65 juhtinud vapper lesk Nicole Barbe võttis 1816 esimesena kasutusel pudelite “tantsitamise” keldris, mille tagajärjel koguti sade korgile, kust selle kätte sai, ning müügile läks klaar vein. Juba 1814 hakkas ta eksportima Venemaale, nii et meie kultuuriruumis on jook vana tuttav. Maitselt on see šampanjade seas parimaid: täidlane, puuviljane, rikkalik, tasakaalukas, värske happega. Soovitan eriti soojalt.
Kui olete saksa orientatsiooniga ja suhtute meie omariiklusse kui “tahte triumfi” – nagu kaitseminister hiljuti väljendus –, siis leiab ka korralikku sekti. Nii kõige levinumat saksa vahuveini Henkell Trocken kui ka auhinnatud tippjooki Fürst von Metternich Riesling Sekt. Viimane on õilis vein, paljude auhindade võitja. Võrreldes šampanjaga on see aga märksa magusam, nii et kui te pole happeliste jookide sõber, proovige seda.
Sovetskoje Šampanskojet, olgu see või tehtud Euroopa Liidus kasvanud marjadest, pole sobilik Eesti Vabariigi aastapäeval juua. Ei sobi kokku päeva vaimuga. Kui aga piilute tagasi vennasvabariiklikku minevikku, soovitan teil proovida Odessa tsaariaegsete traditsioonidega vahuveinitehase toodangut. Kõige parem on Grand Duke Vladimir Extra Brut, segatud kokku Pinot Noirist ja Rieslingist. See on nõtke mahlakas jook. Odessa veinidega on nii, et mida odavamaks, seda magusamaks.
Poliitiliselt oleks sobilik ja hinnalt vastuvõetav juua (vähemasti aeg-ajalt) iseseisvusele püüdleva Kataloonia rikkalikku vahuveinitoodangut – cava’sid. Uuem cava, mida te ehk veel proovinud pole, on Castillo Perelada Brut Reserva – hästi nõtke ja tsitruseline, puhas ja veidi ürdine. Kui tahate miskit eriskummalist, siis sama tootja Torre Galatea rosado – Salvador Dalíle pühendatud jook, mis oli suurmehe “majaveiniks”. Eesti iseseisvusest jääb Dalí vaim muidugi väga kaugele.
