Tiit Blaat / Eesti Ekspress

Kuigi Eesti vähivarud on piiratud, pole meilgi see Skandinaavia traditsioon sugugi võõras. Soomes ja eriti Rootsis on kräftskiva ehk vähisööming jõuludega samaväärne suvelõpu perepidu.

Soome vanuselt teine linn Porvoo jääb Helsingist 50 km kaugusele ning seal elab suur osa soomerootslastest. Porvood külastades tasub kindlasti einestada Wanha Laamanni (tõlkes Vana Kohtunik) nimelises restoranis, mis on aastaid püsinud Soome restoranide edetabeli eesotsas. See 1780. aastal ehitatud restoranihoone on nagu muuseum ja kokana tegutseb seal Eestist pärit Fjodor Timakov.

Wanha Laamannist leiab Soome köögi modernses võtmes ning road valmivad lähipiirkonnast hangitud lihast ja kalast, mida täiendavad ümbruskonna värsked ürdid ja söödavad lilled. Veiseliha mitmel eri moel on aasta läbi populaarne nagu ka lähedalt jõest püütud kala ja kütitud hirvede liha.

Tooraine tähtsust peab Wanha Laamanni kokk vajalikuks eriti rõhutada. Soome restoranikultuuri kohaselt on augusti teisel poolel vähipeod siingi tavapärased, kuid siiski eritellimusena, sest enamasti peetakse vähipidusid ikka koduaias koos sõprade, sugulaste ja naabritega.

Rituaal algab juba peo eelõhtul vähipüügiga, millega haakub lõkkeromantika, tähistaevas ja ritsikate siristamine. Kui päike loojuma hakkab, pannakse kahvadesse söödad ja kahvad omakorda kaldaäärsesse vette. Aeda ja terrassile riputatakse värvilisi laternaid ja õue kaetud lauale sätitakse spetsiaalsed nõud ja noad ning nimesildid külalistele.

Peoalguse tervitusnaps külaliste ja isand vähi terviseks võetud, hakatakse, kentsakad paberist torumütsid peas, suurtelt vaagnatelt isuäratavalt punaseid vähke lutsima. Vähisöömise juurde käib reeglina pits viina või akvaviiti, aga sobib pakkuda ka õlut, vahuveini või poolkuiva valget veini.

Röstitud sai ja maitsevõi peeneks hakitud tilliga on just need õiged lisandid vähi kõrvale. Esimest korda vähiga söögilaua ääres kohtudes on hea jälgida naabrit, kuidas auguga lühikese, aga hästi terava noaga sõrad eemaldada, et vähijalad pisikese augu kaudu maitsvast leemest tühjaks imeda. Punamehikese pea tuleb ettevaatlikult ära võtta, et siis noaga kaapides selle all leiduvat kollakat ollust ehk vähivõid röstsaiale määrida. Vähi seljakilbi alt saab kätte vähiliha, mis ongi kõige maitsvam osa, kuid enne suhu pistmist tuleb sellelt kindlasti kõrvaldada söögiks kõlbmatu vähisapp.
Vähipeo korraldamiseks läheb vaja10–15 keedetud vähki külalise kohta
suuri vaagnaid vähkide serveerimiseks
vähinuge vastavalt sööjate arvule
kausse, kuhu panna vähi puhastamisest järelejääv sodi
salvrätte näppude pühkimiseks
näppude loputamiseks kausikesi sidruniviiludega veega
pidulikkuse lisamiseks küünlaid ja küünlajalgu
lõbusaid paberist torumütsikesi
paberlaternaid puuokstele riputamiseks
ohtralt tillivarsi ja -õisikuid
1 dl jämedat meresoola
50 g suhkrut
röstsaia ja tillivõid

Vähkide keetmiseks

pese need voolava vee all puhtaks, jälgides, et nad elus püsiksid. Aja suur kastrul veega keema, lisa sinna sool, suhkur ja ohtralt tillivarsi koos õisikutega ning viimasena vähid. Keeda 12 minutit ja tõsta erkpunaseks muutunud vähid teise potti, kuhu lisa värsket tilli ning vala üle kurnatud keeduleemega. Jahuta vähid võimalikult kiiresti ja pane kuni pidustusteni külma. Kui tahad vähke kohe pärast keetmist süüa, siis lisa rohkem soola ja tillioksi.

Kui värskeid vähke kusagilt hankida ei õnnestu, siis saab korraliku peo peetud ka külmutatud vähkidega. Selleks osta karp (50 tk) külmutatud vähki, lase osaliselt sulada ja keeda sarnasel moel.Rammus metsaseenesupp vähipeo eelroaksneljale

Vaja läheb
150 g kukeseeni
50 g puravikke
50 g šalotti
0,5 l kanapuljongit
150 g vahukoort
50 g võid
50 g hapukoor
maitsestamiseks soola, tüümiani, loorberilehte, muskaatpähklit, koriandrit

Valmistamiseks

sulata suures kastrulis pool võikogusest, lisa peeneks hakitud šalotid, ürdid ja maitseained. Lisa puhastatud viilutatud seened. Seejärel lisa puljong ja keeda 10 minutit. Lisa vahukoor ja keeda veel 5 minutit. Püreeri supp kannmikseris ja maitsesta. Lõpus lisa teine pool võist. Serveeri koos praetud seentega, hapukoorega ja seemneleivakrõpsuga.

Nii supi kui ka vähkide juurde paku röstsaia ja ürdivõid: võta pakk võid ja 2 sl peeneks hakitud tilli, hõõru või pehmeks ja sega tilliga. Kui või sai liiga pehme, jahuta seda enne laualepanekut mõnda aega külmkapis.

VeinisoovitusAnna De Codorníu Brut NV

See cava sobib nii vähipeo aperitiiviks kui ka eraldi nautimiseks. Anna De Codorníu on heaks kaaslaseks mereandide kõrvale, nagu vähilised, krevetid ja valge kala. Sobib ka sushi ja õrnalt vürtsika carpaccio kõrvale.

Codorníu veinikoda rajati 1551. aastal ja seal valmisid ka esimesed Hispaania vahuveinid ehk cava’d. Esimene pudel traditsionaalsel meetodil valmistatud cava’t avati 1872. aastal. Codorníu veinimaja kuulub tänini perekonna omandusse ja kõik nende cava’d valmistatakse rangelt “Methode Traditionelle’i” reegleid järgides.

Anna de Codorníu cava on pühendatud Anna Codorníu mälestusele, kes oli veinikuningas Manuel Raventóse palavalt armastatud abikaasa. Nende 1659. aastal aset leidnud laulatuse tulemusena ühinesid kaks pikaaegsete veinitootmistraditsioonidega perekonda. Tänaseks on mitmeid auhindu pälvinud Anna de Codorníu Hispaania enimmüüdud cava.

Kirkalt õlgkollase värvusega ja peene püsiva mulliga joogi aroomis kerkivad esile banaani-, sidruni- ja ananassinoodid, mis on omased Chardonnay marjale.

Suulakke jääb kerge ja värske maitse, milles valitseb ideaalne tasakaal happesuse ning jääksuhkru vahel ning mis teeb selle kuiva vahuveini armastajate lemmikuks.

Enne serveerimist hoida pudelit vähemalt 1 tund horisontaalasendis 4–6 kraadi juures. Soovitatav serveerimistemperatuur 5–8 °C.