Väikese Pariisi must maitse
Möller on tõeline staar, kes oma suhteliselt lühikese tegutsemisaja jooksul on korjanud auhindu rohkem kui keegi teine tema kodumaal. Möller lõpetas Stellenboschi ülikooli veininduse alal 1992 ja asus tööle veinihiiglase KWV juures, saades 1994 peameistriks punaste ja kangestatud veinide alal ning kõigest kaks aastat hiljem peaveinimeistriks. "Lapsveinimeistri" tegemisi kroonis edu, mida meiegi oleme maitsta saanud, sest KWV veine, sealhulgas Cathedral Cellar ja Roodeberg, on meil kogu aeg saada olnud. 1998 kuldmedal maailma parimate Chardonnay'de võistluselt kuulub talle just nimelt Cathedral Cellari Chardonnay eest.
Kui auhindade sadu ei lakanud, arvas Kosie, et võiks isegi ettevõtjana kätt proovida ning 2002 omandas ta Kleine Parysi nimelise ajaloolise veinimõisa Paarlis. Koos Kaplinnast lõunas, mere ääres asuva jahedapoolse Constantia piirkonna ja soojema Stellenboschiga moodustab Paarl (koos oma lõunapoolse nurga Franschhoekiga) n-ö klassikaliste piirkondade trio. Just neis paiknevad kuulsaimad mõisad, nagu Klein Constantia, Rust en Vrede, Warwick, Lievland, Stellenzicht, Simonsig, Kanonkop ja La Motte, kui nimetada esimese hooga meenuvaid meie veinilettide külalisi. Enamasti kipuvad nende hinnad ületama paraku saja krooni piiri. Möller oskab Paarlis, mis on nimetatuist kõige kontinentaalsema kliimaga piirkond, valmistada ka õige mõõduka hinnaga veini. Ja kõigil punaveinidel on hästi must maitse, nagu Lõuna-Aafrikale tüüpiline.
Kleine Paris (väike Pariis) on kõige vanem Paarli veinimõis, 1692 ostis selle hugenottidelt, Le Roux' perekonnalt, kuberner Willem Adriaan van der Staal. Nüüd toimetab seal Kosie oma naise Beatrixi (peab veini- ja gurmeepoodi) ja kaksikutest pisipoegadega. Sakslased Möllerid (Müllerid) asusid Lõuna-Aafrikasse neli põlve tagasi Hamburgist. Kosie emakeel on afrikaans, aga nüüd palju maailmas ringi liikudes on ka inglise keel päris koduseks saanud. Tema vanemad oskavat aga inglise keelt õige viletsalt.
Kleine Parysi veinid jagunevad kahte sarja: mõisa nimega veinid ja paarkümmend krooni odavamad Miller's Mile'i veinid. Mõis on üsna suur, 56 hektarit, ja seepärast ei pea Möller võimalikuks toota ainult kõrgklassiveine, põhiosa peab minema müüki ikka rahvaliku hinnaga. Headel aastatel valmistab ta ka hinnalisi tippveine, mis on siiski alles lihvimisjärgus. Huviväärne on seegi, et kasvatatakse Sangioveset, mis on seal maal väga haruldane. Kohalik pinnas soosivat eriti Shirazi, millest meil mõlema sarja näidised müügil. Et pinnas on üsna viljakas, istutab Möller viinapuud üksteisele hästi lähedale.
Supermarketites on Miller's Mile saanud juba õige populaarseks. Uurisin meistrilt, mille poolest õieti erineb Mile'i Chenin Blanc tema endisest kätetööst, KWV omast, mis on meil samuti müügihitt. "Minu oma on veidi kuivem ja rohkem on rõhutud puuviljasusele," väitis Möller. Tunnistan, et mul on raske eelistada üht teisele, hästilibisevad odavveinid on mõlemad.
Pärast veiniesitlust sai väga sümpaatse ja avatud veinimeistriga ka muust rääkida, eeskätt ikka elust Lõuna-Aafrikas. Pärast mustade võimule tulekut olid afrikaani keel ja kultuur tõrjutud kui vanade võimurite atribuut, aga praegu olevat toimunud selle imeline taassünd. Näiteks pidi olema hulk poplauljaid, kes esinevad just selles keeles. Elu Kaplinnas on tõepoolest rajooniti vaene ja ohtlik (tööpuudus 40%), aga Stel lenboschi või Paarli veinimõisade rajoonis üsna idülliline. Ja seda, et (veini)firmade juhtkonda pannakse kvoodi alusel ka musti, peab Möller päris mõistlikuks. Kuidas nad muidu õpiksid.
Mölleri veinid on näide, et andekas professional võib ka mõõduka hinna eest väga korralikku jooki teha.
Degustatsioonimärkmikust
Miller's Mile Chenin Blanc 2005: Aroom tagasihoidlik, areneb peagi leivaseks ja magusaks. Maitse on magushapu, kergelt tsitruseline, lõpp veidi alkoholist mõrkjas.Miller's Mile Pinotage 2005: Aroom tõrvane ja must, selles suitsuploomi. Maitse piprane ja vürtsikas, aga samas hästi mahlane, puuviljadest on valdav ploom. See on oma hinna kohta silmapaistev vein.
Miller's Shiraz 2004: Aroomis kerge lagrits. Maitse must ja piprane, aga tänu mahlakusele hästi joodav.Kleine Parys Chenin Blanc 2005: Aroomis rohtu, mineraale ja vürtsi. Maitse pikk, värske ja nõtke, selles on greipi ja sidrunit. 15% veinist on küpsenud tammevaadis. Poes alla 100 krooni kohta maksva pudeli kohta hea saavutus.
Kleine Parys Blanc de Noir 2006: Värvi poolest on vein kahvatu rosé nagu vin gris. Aroomis rohi ja barbariss. Maitse on värske ja vürtsine, hästi aromaatne ja meeldivalt sügava happega. Aga üldiselt suvine jook.
Kleine Parys Pinotage 2004: Aroomis magus must mari, liköörsust, aniisi ja eukalüpti, lisaks ameerika tamme vanilli. Maitse pehme tekstuuriga, tanniinine, üsna tugev, lõpp pikk ja mõrkjas. Jääb sisukana meelde.
Kleine Parys Pinotage 2003: Aroomis eeskätt tammevanill. Maitse üsna pehme tekstuuriga, aga alkohol ja tanniinid agressiivsevõitu. Must lagrits ja hapu kirss moodustavad meeldiva maitsekontrasti.
Soovitus: Esimeses järjekorras proovi ära Kleine Parysi Pinotage ja Chenin Blanc ning Miller's Mile'i Pinotage.
