Värsked ja lihtsad kahe-marja-veinid La Manchast
Freixenet on eestlaste seas tuntud kaubamärk. Lisaks vanadele headele cava’dele (katalaani keeles veinikelder)on Livikol plaanis importima hakata sama tootja uut veinisarja Ash Tree Estate. Veinid on pärit La Manchast Vino de la Tierra De Castillast. Veinisarja kõik neli veini on kahe-marja-veinid, kus üks paari marjadest on rahvusvaheline klassik, teine jällegi kohalik originaal. Freixeneti kaubamärgi Ida- ja Kesk-Euroopa juht Peter Proti? on uustulnuka edus kindel: "Veinitrend liigub kiiresti lihtsuse ja kvaliteedi poole. Keerulised veinid vajavad teistmoodi lähenemist, lihtsad veinid on aga need, mida ei tahetagi kodus enam säilitada, vaid mida ostetakse selleks, et neid kohe nautida."
Chardonnay-Macabeo värskus ja puuviljasus viivad külmal talvel mõtted küll juba suvepiknikule, sest vein on lihtne, kerge, natuke röstine ja mõnusa kerge vürtsiga. Bobal-Cabernet Rosé on põneva kohaliku marjaga vein, kus aroom on küll magus, lausa karamelline, maitse aga kuiv, üsna kerge happega ning need, kes mahlakamapoolset veini armastavad, saavad seda veiniomadust siit kindlasti mekkida. "Shiraz-Monastrell ja Merlot-Tempranillo on nagu öö ja päev, aga punased on mõlemad. Esimene esindab robustsemat, vürtsist, ja jõulist, teine jällegi pehmet-siidist ja leebet veinistiili," annab Liviko müügijuht Erbi Kildjer veinimaitsjale ette oma spikri.
La Freixe tähendab hispaania keeles saart. Perekond Ferrer, kuulsa kaubamärgi looja, sai enesele kuuluva pisikese saare ja sel kasvava saaremetsa pärast omale hüüdnime Freixenet, millest sai hiljem nimi tervele cava-sarjale, ning nüüd ka nime uuele veinisarjale Ash Tree Estate (eesti k saarepuu mõis), mis on sisuliselt sama nime tõlge inglise keelde.
Mõni sõna ka vahuveinidest. Selle turg on Eestis kirju ja mitmekesine. Peter Proti? arvab, et võime selle üle julgelt uhked olla. Nimelt Londonis peakorterit omava rahvusvahelise uuringufirma International World of Spirit Research andmetel joob eestlane aastas ära keskmiselt 1,14 l vahuveini, pääsedes maailmas selle näitajaga esiviieteistkümne hulka. Esikoha on selles reas hõivanud loomulikult prantslased (4,42 l inimese kohta aastas) ning teise koha sakslased (4,24 l inimese kohta aastas). Sama allika andmetel uhkeldavad müügiedukuse esiviisikus maailmas sellised vahuveinide kaubamärgid nagu Freixenet, Rotkäppchen, Martini, Codorníu ning Moët & Chandon. 80% vahuveinidest toodetakse maailmas charmat’ meetodil. Esiviisiku kolm tootjat teevad seda aga kallil ja kvaliteetsel traditsioonilisel šampanjameetodil, kus teine veini kääritamine toimub pudelis. Meetodi keerulisena tunduv nimi méthode traditionelle champenoise on pudelisildil kindla kvaliteedi tunnusena pea alati ka kirjas.
