Veinirahva väljanäitus

Eesti sommeljeede veinipidu 11.–12. mail Lillepaviljonis kujunes rahvusvaheliseks sündmuseks. Oma veine seletasid mitu head veinitegijat-veinikaupmeest, eesti veiniteadjad tegid üksteisele ja huvilistele koolitusi ning lõpuks peeti maha sommeljeede Eesti meistrivõistlused.

Välismaa veinitegijaist jõudsin pikemalt kõnelda dr Franz Micheliga Rheingaust, aga suurepäraseid veine ja pädevaid rääkijaid oli teisigi. Näiteks või Arnaud Bourgeois, Henry Bourgeois’ veinifirma direktor, kes tavatseb ennast kutsuda Mister Sancerre.

Lisaks suurepärasele Sancerre’ile ja Pouilly-Fume’ile toodab ta veine ka Uus-Meremaal Marlborough’s. Henry Bourgeois’ valikust soovitaksin eeskätt 2004. aasta Sancerre La Bourgeois Blanc’i, mis on väga täidlane, tugev ja rikkalik. Marlborough’ Clos Henry Sauvignon Blanc (2005), mis liikvel vaid restoranides, on hinnaline, aga elegantne vein, stiililt pigem magusapoolne ja melonine Sauvignon, mitte Uus-Meremaa karm stiil. Maitsta sai saareriigi Pinot Noir’i, mis esialgu on veel lapselikult pehme ja arenemata.

Madam Sara Bengoa Hispaaniast andis maitsta moekaid, ülivõimsaid ja kalleid Rada veine Riojast. Tegu on katsega mahutada Rioja veini Bordeaux’ kapatsiteeti.

Isiklikult oli kohal ka Christian Koehly Alsace’ist, kelle veinid on oma rikkalikkuses väga eripärased. Ta harib samu viinamägesid kui ka meile paremini tuntud Gustave Lorentz, aga tema veinid on odavamad ja samas stiilikirevamad – leidub nii kuiva bensiinist Rieslingit kui mesimagusat Pinot Gris’d. Mulle meeldib väga tema Riesling St. Hippolyte (2002), mis on kuiv, mõnusalt bensiinine ja küps, ning hindki ei tohiks poes olla üle 150 krooni.

Itaaliat esindas Zonini firma veiniseletaja Silvia Minoccheri, kelle valikust tahaks esile tõsta Friuli värsket ja karget Sauvignon Blanci. Ka Zonini suurepärane Prosecco ei tule mitte Venetost nagu tavaliselt, vaid Friulist, mis tähendab, et vahuveini mahlakusele lisandub maitses ka tugev värske hape.

Suurepäraseid veine oli ju hulganisti, aga siinkohal jõua kindlasti kõiki üles lugeda.

Suurest valikuvõimalusest ei saanud rääkida aga sommeljeede meistrivõistlustel, kus finaalis heitlesid taas tuntud teenindusheerosed. Mis parata, eks rahvuslikus kümnevõistluses oli meil tipp veelgi üksildasem, vahel võistles Nool üksinda, vahel lõi veel keegi kaasa.

Esikoha võttis kolmandat aastat järjest Urvo Ugandi Balthasarist, teiseks jäi – samuti traditsiooniliselt – Marko Hark, kes restoranist veinifirmasse Dunker tööle kolinud, ning kolmandaks Kristjan Markii samuti Balthasarist. Kaua te kannatate ühe restorani ülemvõimu, armsad eesti veinivalajad?

Olid päevad täis rõõmu, veini ja teadmisi.