Viña Errázuriz – eredad maitsed

Sügiseti lendavad üle ookeani meile Tšiili veinimeistrid ja veiniseletajad. Siis on neil aega laialt, nende kibe tööaeg, veinikorje, algab ju alles veebruaris. Aga kestab väga kaua, lausa maini välja.

Kõigepealt saab küpseks Merlot, sellele järgneb Malbec, siis Cabernet Franc, Syrah, Cabernet Sauvignon, Petit Verdot ja lõpuks Carmenere. Kui Carmenere liiga vara ära korjata, jääb ta maitselt “roheliseks”, maitseb nagu rohi ja kõiksugu rohelised ürdid.

Hiljuti oli meil käimas veinikaunitar Soledad Meneses kuulsast Viña Errázurizi veinimajast. Enne seda on ta abimeistri ja koolitajana ametis olnud Cono Suri ja Ventisquero juures. Don Maximiano Errázuriz rajas 1870 veinitööstuse Casa­blancast põhja poole jäävas Aconcagua orus ja on selle piirkonna kuulsaimaks tootjaks jäänud siiani. Baski päritolu perekond Errázuriz on andnud Tšiilile neli presidenti, aga ka tööstureid ja kirjanikke. Täna juhib endiselt pere käes olevat firmat Eduardo Chadwick, kes sai oma nime veinimõisa abiellunud inglise vaarisalt.

Aconcagua org on veidi jahedam kui lõunasse jääv Maipo ning siinsed veinid pole nii moosised kui sealsed või üldse Tšiili keskmised. Kui minu lemmiktegijaist on Cono Sur ehk kõige pehmem, siis Errázuriz on tugev ja esmamuljelt isegi karmivõitu. Punaveinide – aga need meeldivad mulle Errázurizi valikust iseäranis – läbiv noot on paprika, millele vahel lisandub koguni tšillipipar. Üldse on need stiililt suhteliselt kuivad, aga see-eest kontsentreeritud. Merlot läheb heaks alles järgmisel päeval pärast avamist. Minu maitse jaoks oli liiga tammine Chardonnay Max Reserva, aga kõik ülejäänu võiks plusspoolele kanda, olen neid pudeleid nähes alati valmis rahakoti haarama.

Kui sügisesel ajal just üht veini soovitada, siis oleks see Errázurizi Estate Carmenere. Selle sordi ideaalpaigaks peetakse sooja Colchagua orgu, aga Aconcagua pakub oma pika küpsemisperioodiga veini, milles rohelist maitsenooti pole märgata. Magusat moosi ei teki ka kuigivõrd. Aroomist lööb vastu eukalüpt, piparmünt ja eeter. Maitse on pehme tekstuuriga, mustikane-põldmarjane, aga seda dramatiseerib mõru šokolaad, espresso ja tšillipipar, mis lõpuks suhu jääb. Kui klaas on pool tunnikest veiniga seisnud, tõuseb sellest juba apteegilõhnade kõrval ka suusatõrva. Kohe tuleb meeldi Pipi Pikksukk, kes uskus, et haiguste vastu aitab “must ja jõle ravum”. Mõtlen täitsa siiralt, et esimese tõvetunde puhul tuleks pool pudelit Carmenere’i (14% alkoholi) himuga ära juua, ehk ehmatab see haiguse minema.

Teised head Errázurizi veinid:
Estate Sauvignon Blanc – aroom nagu Uus-Meremaa omadel, maitse pisut magusam ja jõulisem.
Estate Chardonnay – Aroomis magus melon ja ananass. Maitses ilus hape, banaan, tsitrus, ainult lõpp karmivõitu mõrkjas.
Estate Cabernet Sauvignon – Aroom kuiv ja piprane, selles vaarikat, kirssi ja mustsõstralehte. Maitse kuiv ja piprane, aga ometi aimub sellest maasikat ja leidub mahlakust, must vürts lõpus. Veinina siledam ja kultuursemgi kui Carmenere, aga ehk mitte nii isikupärane.
Estate Sangiovese – Seda veini vist veel poodides pole, aga üldmuljelt teistest pehmem ja mahlakam, hea happega. Haruldane mari Tšilli kohta, sobiks kindlasti joogisõprade laiadele hulkadele.
Max Reserva Cabernet Sauvignon – See 12 kuud vaadis (pool prantsuse, pool ameerika) küpsenud vein, on tase kõrgem ja klassikalises mõttes hea vein. Siin on täidlust, pehmust ja moosisust rohkem, aga üldmulje on kultiveeritud ja võimas, maitse pikk ja eukalüptine lõpp mündine.