Viskid maagiliselt Islay saarelt
Šotimaal on naised hakanud rohkem viskit jooma, mainib Gordon Dundas, viskikultuuri ja Šoti viskide saadik maailmas. Vestluse käigus ta täpsustab, et mitte koguselt vaid õhtusööki lõpetavaks digestiiviks on hakatud eelistama klaasikest viskit. Scotch ehk Šoti viski valmistatakse odralinnastest, seda destilleeritakse kaks korda, mõnda sorti ka kolm korda ning küpsemisaeg on vähemalt kolm aastat pruugitud vaatides. Aroomilt ja maitselt on šoti viskid enamasti turbasuitsused, erinevalt iiri viskist ehk Irishist, mida lisaks odralinnastele valmistatakse ka kaerast ja rukkist. Šotlasega räägime mõistagi šoti parimatest viskidest ja nende valmistamisest.
Islay saar on eelkõige kuulus oma turba poolest, mida kohalikud elanikud tänaseni kütteks kasutavad. Seal asuvat Bowmore’i viskitehase linnasekuivatusahju köetakse ettevõttele kuuluvast turbarabast lõigatud turbaga. Kuumus ja suits tõusevad kuivati põrandalt üles ning imbuvad läbi roheliste linnaste, andes neile suitsuse lõhna ja maitse. Seejärel terad purustatakse ja jahvatatakse linnasejahuks. Linnasejahus sisalduv tärklis lõhustatakse vedelaks suhkruks ehk meskiks, mida läheb vaja alkoholi valmistamiseks. Vedel meski pumbatakse massiivsetesse männist tõrtesse, lisatakse pärm ja käärimine võibki alata. Vedela virde keemiseni kuumutamise, tekkivate kuumade aurude kinnipüüdmise ja jahutamise ning kondenseerunud vedela alkoholi kokkukogumise tulemuseks on destilleeritud viski. Vaadid, milles viski edasi küpseb, avaldavad olulist mõju valmis viski omadustele: Ameerika burboonivaat annab iseloomuliku vanillilõhna ja endised šerrivaadid lisavad laagerduvale piiritusele šerri lõhna, täidlasema maitse ja merevaigu värvuse. Uusi vaate viskivalmistamisel ei kasutata.
Dundas soovitab viskimaailma avastamist alustada kvaliteetviskidest, nagu seda on tosin aastat vaadis küpsenud Bowmore Islay Single Malt. Võtan klaasikese kuldset nestet vastu ettevaatlikult, et mitte öelda tõrksalt. Põhjus pole viskis, vaid minu kogenematuses, kuid siiski ei ütle ma pakutud aperitiivist ära. Mekin seda tagasihoidlike sõõmudega. Tegelikult on esimene sõõm ainus, mis loeb. Parim osa sellest merevaigukarva ja meelõhnalisest napsust on kätte saadud ning järgnevad lonksud pigem annavad pillava küllusetunde. Iga sõõmuga tõuseb viski soojus ülespoole ja suulakke jõuab mõrkjas õnnetunne.
Viskit ikkagi limpsitakse, mitte ei jooda. Kui lisada klaasi jääkuubikuid, võimendub joogi suitsune ja mõrkjas maitse. Tilgake vett aga vallandab käes keerutatavas joogis uued aroomid, milles üllatuslikult domineerib sidrun. Kannatlikult selgitab šotlane mu küsimusele vastates, et viskide puhul ei tehta vahet aastakäikudel, vaid loeb tooraine, tehnoloogia ja küpsemise aeg.
Tasakaalustatud ja maheda maitsega Bowmore Islay sobib nii aperitiiviks kui digestiiviks, kas puhtalt või rohke jääga. Lisaks soovitab šotlane viskit austrite juurde proovida. Sama hästi sobib suitsulõhe värske sidruni ja purustatud musta pipraga täiendama Bowmore 12 Years Oldi särtsakat magusust.
Vaja läheb
■1 dl kanget (presskannu) kohvi
■4 cl viskit
■1 tl fariinsuhkurt
■vahukoort
Valmistamiseks
mõõda klaasi põhja fariinsuhkur ja viski ning kalla peale kuum kohv. Kaunista vedelapoolse vahustatud koore ja soovi korral ka kohvipuruga. Naudi koos kvaliteetse tumeda šokolaadiga.
