27.02.2009, 00:00
Võluv Viin ja Viini võlud
Wiener Küche – köök, mis usutavasti ainsana maailmas on saanud oma nime pealinna, mitte maa järgi, võlub gurmaane kreemikookide ja Sacheri tortide, šnitslite ja vorstidega. Traditsioonilise Viini köögi eripäraga käis tutvumas Eneli Mikko.
Suurejooneline arhitektuur, meeliköitev ajalugu, unustamatud
kultuurielamused ja muidugi Viennese cuisine on vaid mõned
märksõnad, millega iseloomustada Viini võlu.
Kulinaarne nädalalõpp Austria pealinnas näib kui muinaslugu
muusikas, isegi paar vihmapiiska ja Doonau-äärne tuuleiil sobivad
sellesse imehästi. Olenemata aastaajast on läbi aegade Viini ilu,
hõng ja maitsed kutsunud noorpaare veetma mesinädalaid just selles
Euroopa metropolis.
Miks? Sellest saab aimu alles siis, kui
“oled kohal”.
Ka viinlastele endile on lummav linn ning
sajanditevanune köök olnud erilisel kohal. Tänini säilinud
veendumuse toidu ja armastuse lahutamatusest ning tõekspidamise Liebe
geht durch den Magen (armastus käib kõhu kaudu) najal on üles
kasvatatud mitu generatsiooni abielunaisi. Sukeldudes aga kulinaaria keerulisse
maailma, leiab Viini legendaarne restoranipidaja Ewald Plachutta, et
“teha millestki lihtsast midagi erilist – see ongi kunst hoida
Viini kööki au sees”.
Traditsioonilise Viini
köögi juured ulatuvad kaugele ajalukku. Kuulus ju Habsburgide
valitsusajal Austria impeeriumi alla kord hiiglaslik territoorium,
tänapäeva Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa aladelt Ungari, Poola,
Horvaatia, Ukrainani välja. Piirkondade vägagi erinevad kulinaarsed
tavad on mõjutanud Viini köögi arengut ning kandnud edasi
mõjutusi ka teistesse köökidesse.
Maailmakuulsa
Viini šnitsli (Wiener Schnitzel) päritolumaa oli hoopis Itaalia,
kus õhukest rohkes rasvas praetud liha tuntakse piccata
milanese’na. Olgu juttu liharoogadest või hõrkudest
küpsetistest, jagub prantslastel, itaallastel, sakslastel ja teistel
Austria naaberriikide gastronoomia uurijatel lõputult teooriaid, kust
üks või teine retsept pärit on. Ühe legendi kohaselt
olevat Viinis sündinud Prantsuse kuninganna Marie-Antoinette tutvustanud
Austria pagaritoodet Kipferl’i Versaille’s, mis ajast peale sai
saiake populaarseks kui prantsuse croissant.
Tänapäeva
Viini restoranid kombineerivad aga traditsioonilist kööki nouvelle
cuisine’i kontseptsiooniga, kus nüüdisaegseid tehnoloogiaid
kasutades säilitatakse siiski algupärased maitsed. Vaatamata
tervisliku toitumise trendile püsivad Austria toidud endiselt rammusad ja
eks maitse võlu peitubki selles, et korralik kook sisaldab palju
vahukoort või kreemi ja õige Schnitzel on taldrikusuurune. Kuna
Viini šnitsel on peaaegu iga kohalikku toitu pakkuva restorani
(Beisl’i) menüüs, varieerub ka selle maitse ja valmistusviis.
Kohustuslikku külastamist vääribki hiiglaslike
šnitslitega kuulsust kogunud pererestoran Figlmüller, mis asub
Viini südalinnas St. Stephani katedraali lähistel.
Figlmülleri ajalugu ulatub aastasse 1905 ning see on üks
väheseid Viini söögikohti, mis on asutaja järeltulijate
(neljandat põlve) hallata. Viiekümnendaist on nende
enimmüüdud menüüartikkel seesama Schnitzel.
Kui
jõudsime Figlmülleri aadressini, seisis kitsal Müürivahe
tänava lõppu meenutaval tänaval paarkümmend inimest.
Esiti ei saanudki aru, milles asi. Ukseni jõudes selgus, et inimesed on
kõik “järjekorras”, mis jutu järgi ei ole
lühenenud asutamisaastast alates.
Mõne hetke pärast
viipas pintsakus ja kikilipsuga vanem kelner esimesed ootajad sisse.
Tõtt-öelda pole sellist uksetagust tunglemist ammu kohanud,
hiljuti ehk Stockmanni hulludel päevadel... Või Nõukogude
ajal nooblite restoranide uste ees.
Ootamine tegi asja põnev
aks. Lõpuks trahterlikku restorani sisse saanud, jooksis suu juba vett
ainuüksi naaberlauas oleva lihatüki nägemisest. Ja
šnitsel oli aus – tegemist oli imeõhukese kuldpruuniks
küpsetatud põrsalihaga, mis leivapurus paneeritud roana ei
nõretanud rasvast, vaid oli kuiv ja krõbe. Eraldi juurde
serveeritud Ruccola ja Erdäpfelsalat sobisid ideaalselt.
Erdäpfelsalat (kartulisalat) pidavat olema Viini köögis sama
oluline komponent kui Viini Filharmoonia Riigiooperis. Lihtne roog ühendab
endas aga kõik peamised maitsekomponendid – magusa, hapu, soolase
ja mõru – ning õigesti valmistatud salat peab omama erilist
viskoosset, kuid krõmpsuvat tekstuuri. Viini kokkade sõnul peitub
selle kartuli, sibula, puljongi, õli, äädika ja maitseainete
sümbioosi valmistamises ka oma keerukus. Harmoonia täielikuks
õnnestumiseks pidavat olema veel üks osis, nimelt väike annus
õnne.
Figlmülleri kokkadel õnne oli –
esialgu lihtsana näiv toit üllatas maitsemeelt nii, et eneselegi
üllatusena viisid jalad teisel päeval tagasi Wollzeile
tänavale.
Proovimist vajas ka teine Viini köögi
aegumatu hitt Tafelspitz. Oma lugu rääkida oli sel teemal restoranil
Plachutta. Enne veel, kui Plachutta perekonna söögisaalini
jõudsime, oli võimatu märkamata jätta pere seeniori,
hallipäise peakoka fotosid linnaruumis. Nimelt võis kohtuda
naeratava kokaga lausa iga raamatupoe (ja neid on Viinis palju) vitriinaknal.
Põhjuseks härra äsjailmunud kokaraamat The Best of Vinnese
Cuisine.
Tafelspitz’i kui üht Viini
köögi alustala saadab samuti müriaad legende. Olevat see
hõrk, sukulentne keeduliha olnud kauaaegse imperaatori Franz Josephi
lemmikroog. Igal pidulikul banketil pakuti Tafelspitz’i ning ei
möödunud päeva, kui roog poleks keisri söögilauda
kaunistanud.
Traditsioonilise liharoa valmistamise
näpunäidete kohaselt peab õrna, laagerdunud loomaliha asetama
keevasse vette ning koos kontide ja praetud sibulaga pikaldaselt keetma.
Oluline on ka, milliseid juurvilju lisada. Plachutta retsepti kohaselt sobib
kõige paremini võrdne kogus oranži porgandit ja magusat kollast
porgandit, sellerit ja peterselli juurt, porrut ja murulauku ning miskit, mis
vaid Viini kokkadele teada.
Külluslikult koogikesi. Maiuspalu,
neid on Apfelstrudel’itest Sacher’ini,
Topfenknödel’itest Kaiserschmarren’iteni. Sortiment on
lai ning algul tekib kiusatus igas kohvikus midagi proovida. Sageli osutubki
mõni koogike maitsvamaks hoopis nurgapealses kondiitriäris, mitte
uhkes kohvikus. Aga kohvikutel on jällegi mõjuvõimsad
ajalood, mis kutsuvad sinna hordide kaupa Viini külastajaid. Olgu selleks
Sacheri hotelli kohvik või Palais Ferstelis asuv 150aastane Café
Central.
Viini kondiitritoodete tipuks peetakse Sachertorte’t,
mille saamislugu ulatub koguni aastasse 1832. Tänapäeval on
sellegi valmistamiseks sadu retsepte, kuid peamised komponendid üleilmselt
tuntud koogil on šokolaad, või, munad, suhkur, jahu ja
aprikoosimoos. Mekkides erinevaid Sacher’i versioone, sai lemmikuks
miniatuurne neljakandiline, mitte traditsiooniline lõige suurest
ümmargusest tordist. Ja muidugi on selle šokolaadikoogi asendamatu
lisand värskelt vahustatud, kergelt magus kreem, mida austerlased
nimetavad Schlagobers. See vahukoor on neil tõepoolest hea, ja
patulugu, tegelikult maitses legendaarsest Franz Sacheri leiutisest enamgi
Napoleoni kooki meenutav vähemtuntud kreemikook.
Oht liialt
maiustada on tõesti suur. Lisaks kohvikutele on Viini Strass
e’del kõikvõimalikke muidki kulinaarseid meelitusi –
olgu need võileivaletid, grillitud vorstikesed,
jäätised, soojad ahjukartulid või külluslik valik
mereande gurmeeliku kiirtoiduketi Nordsee menüüs. Ahvatlusi jagub ka
ooperimajja, mille puhvetis on võimalus enne Verdi
“Othellot“ või Puccini “Madama Butterflyd”
tellida kahekümne sentimeetri pikkusi, maitsvaid ja krõmpsuvaid
Viini vorste maheda sinepi ja krõbeda kukliga.
Viini kohv
Lisaks Viinis pakutavatele oivalistele küpsetistele ja kookidele tuleks seal olles proovida ka laia valikut kohvijooke.
• Brauner – kohv koorega
• Verlängerter – lahjem kohv koorega või ilma
• Melange – pooleks kohv ja vahustatud piim
• Schwarzer – must kohv
• Mokka – väga kange must kohv
• Eiskaffee – külm kohv jäätise ja vahukoorega
• Einspänner – klaasis serveeritud kohv vahukoorega
• Fiaker/Pharisäer – klaasis serveeritud kohv rummi ja vahukoorega
• Mazagran – külm kohv jääkuubikute ja Maraschino likööriga
• Kaffee Amadeus – kohv vahukoore ja Mozarti likööriga
• Kaiser Melange – kohv munarebu ja vahukoorega
• Kaffee Maria Theresia – kohv vahukoore ja apelsinilikööriga
• Kaffee Royal – pooleks kohv ja konjak, suhkru ja vahukoorega
Lisaks Viinis pakutavatele oivalistele küpsetistele ja kookidele tuleks seal olles proovida ka laia valikut kohvijooke.
• Brauner – kohv koorega
• Verlängerter – lahjem kohv koorega või ilma
• Melange – pooleks kohv ja vahustatud piim
• Schwarzer – must kohv
• Mokka – väga kange must kohv
• Eiskaffee – külm kohv jäätise ja vahukoorega
• Einspänner – klaasis serveeritud kohv vahukoorega
• Fiaker/Pharisäer – klaasis serveeritud kohv rummi ja vahukoorega
• Mazagran – külm kohv jääkuubikute ja Maraschino likööriga
• Kaffee Amadeus – kohv vahukoore ja Mozarti likööriga
• Kaiser Melange – kohv munarebu ja vahukoorega
• Kaffee Maria Theresia – kohv vahukoore ja apelsinilikööriga
• Kaffee Royal – pooleks kohv ja konjak, suhkru ja vahukoorega