Eestlaste loodud geenitest töötab: rasestus esimene patsient

Tartu teadlaste väljatöötatud geenitest aitab leida kõige sobivama hetke kunstlikult viljastatud embrüo kehasse siirdamiseks. Nüüd on selle testi abil Eestis esimese raseduseni jõutud.

Kunstlik viljastamine on lootustandev võimalus lapsi saada neil naistel, kellel see loomulikul teel ei õnnestu. Ometi on meditsiinilises protseduuris palju määramatust, alates katseklaasis loodud embrüote kvaliteedist kuni küsimuseni, kas see emakasse kinnitub ning naine rasestub.

Eesti kliinikutes katsetatakse eestlaste loodud geenitesti beREADY. See annab nõu, millal on kõige õigem hetk embrüo istutamiseks. Päeva võrra hilinemine või varasem istutamine võib takistada embrüo kinnitumist emaka seinale.

Kui naise keha on rasestumiseks valmis, ilmneb see ka teatud geenides.

Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku Viljatusravikeskuse juhataja Katrin Kask selgitab, et test aitab eelkõige naisi, kellel on olnud mitmeid ebaõnnestunud viljastumisi ja kelle puhul pole täpselt teada, mis seda põhjustab.

„See annab patsiendile ja arstile kindluse, et liigutakse õiges suunas,“ ütleb Kask. Täpsem teadmine aitab vähendada viljastumise katsetuste arvu, mis omakorda vähendab patsientide vaimset koormust.

Euroopas on teisigi sellelaadse testi arendajaid, kuid Tartu teadlaste loodud lahendus on neist odavam, täpsust kaotamata.

Eestis siiratakse aastas umbes 4000 embrüot ja tehakse 2800 kehavälise viljastamise tsüklit. Keskmiselt on ühe tsükli kulu haigekassale 1500–2500 eurot. Alates 41. eluaastast peab patsient selle eest ise maksma. Test maksab umbes 300 eurot ja selle peab patsient ise tasuma.