Paldiski põhjasadama lähistel asub ohtlikuks peetava ammooniumnitraadi ladustusala. Möödunud pühapäeval olid ala ümbritseva aia väravad lahti, laoplatsil polnud näha hingelistki. Ainet oli platsil hinnanguliselt paar tuhat tonni.
VÄRAV LAHTI: Pühapäeval, kui Ekspressi ajakirjanik hoiuplatsil käis, oli ammooniumnitraati ümbritseva aia värav lahti ning ühtki inimest lähedal ei paistnud. Ainele ei tohiks kõrvalised isikud ligi pääseda.
Foto: Kirster Kivi

Ammooniumnitraati kasutatakse väetisena ning see pole iseenesest plahvatusohtlik, kuid muutub selleks, kui seda segada näiteks diislikütusega. 2014. aastal plahvatas Austraalias veoauto, mis vedas 56 tonni ammooniumnitraati. Tükke lendas kahe kilomeetri kaugusele ning hävis maanteed ületanud sild. 2015. aastal lendas Tianjini sadamas puhkenud tulekahjus õhku 800 tonni ammooniumnitraati. Surma sai 165 inimest, 8 ei leitud kunagi, 798 said vigastada. Samuti on ammooniumnitraat käepärane pommimaterjal kurjategijaile: 1995. aastal 168 inimohvrit nõudnud Oklahoma City valitsushoone õhkimisel oli kasutusel 2200 kilo diislikütuse ja nitrometaaniga segatud ammooniumnitraati.

OHUTSOON: Ühe alusetäie plahvatamise ohutsoon ulatub näiteks Paldiski Ühisgümnaasiumini. Ohualasse jäävad ka kortermajad ja matkarada.
Maa-ameti kaart
Ammooniumnitraadi ladustamiseks kehtivad väga selged reeglid. Ainele ei tohi juurde pääseda kõrvalised isikud, see peab olema päikesevalguse eest varjatud ning ladustamisalale ei tohi koguneda vett. Paldiskis aga seisis suurem osa 600kilostest ammooniumnitraadi kottidest otse lageda taeva all. Tõsi, järgmisel päeval oli ainet platsil juba vähem ning vaid üks aun oli katmata.

Lääne-Harju valla abivallavanem Erki Ruben ütles Ekspressi pühapäeval tehtud fotot vaadates, et aine käitlemise tingimusi on rikutud. „Nõuete täitmata jätmine on suur risk,“ lisas ta.

Ka hoiustamistingimuste määruse välja andnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hindas inimeste niivõrd lihtsat platsilepääsu tõsiseks rikkumiseks.

Ammooniumnitraat kuulub ettevõttele Palsteve OÜ, millele on väljastatud ­ladustamise luba. Ühtekokku võib firma platsil hoiustada kuni 10 000 tonni ainet. ­Päästeameti andmeil on alal mehitatud videoval­ve ja nõuetekohane äravooludrenaaž.

„Plahvatuse korral on paiskpind mere poole, mis vähendab oluliselt ohtu linnale,“ selgitab päästeamet. Amet möönis siiski, et praegu ei ole kõik virnad piisavalt kaetud ning et alale ei ole paigaldatud piisavalt ohutusmärke.

Päästjad lubasid teha objektile kontrollkäigu.
VÄETIS: ammooniumnitraati kasutatakse väetisena, kuid see on olnud ka põhiliseks komponendiks isetehtud lõhkeseadeldistes.
Foto: Andres Putting
NÕUETE RIKKUMINE: Ammooniumnitraadi kotid ei tohiks olla otsese päikese käes. Kui Ekspress platsil käis, olid nii päikese käes mitu alusetäit.
Andres Putting
LIIGA VÄHE HOIATAB: Päästeamet leidis Ekspressi pilte vaadates, et ohtliku aine ladustamise kohas pole piisavalt hoiatusmärke.
Foto: Andres Putting

Laoplatsi ümber on mitmetasandiline ohutsoon. Eriti ohtlik ala on raadiusega 250 meetrit, väga ohtlik 334 meetrit ja ohtlik ala ulatub 772 meetrini. Seda ala arvestatakse ühe auna kohta. Ohtliku ala sisse jäävad näiteks Paldiski Ühisgümnaasium, lasteaed Sipsik, mitu kortermaja, Paldiski juga, Peetri kindluse bastionid ja Pakri poolsaare matkarada.

Esmaspäeval (kui tehti juuresolevad fotod) olid Paldiski laoplatsi ümbritsevad väravad suletud. OÜ Palstve esindajat ei õnnestunud Ekspressil enne lehe trükkiminekut kätte saada.