Koroonaviiruse patsientidega tegelemise keskusteks saavad Lääne-Tallinna Keskhaigla (selle alla kuulub ka Merimetsa nakkuskliinik), Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Eriti raskes seisus olevate patsientidega tegeleks Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kulgeb 80 protsenti koroonaviirushaiguse juhtudest leebelt. Ligikaudu 15 protsendil patsientidest on haiguse kulg raske, nad võivad vajada lisahapnikku, ning viis protsenti patsientidest satub kriitilisse seisu, vajades kunstlikku hingamist ja muud organeid toetavat ravi.

Millised on Eesti haiglate võimalused kriitilises seisus patsiente ravida?

„Merimetsa nakkuskliinikusse saab hospitaliseerida 50–60 nakkushaiguse diagnoosiga patsienti,“ ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla pressiesindaja Liisa Suba. Kõige kõrgema, kolmanda astme intensiivravi kohti Merimetsa nakkuskliinikus pole, teise astme intensiivravi voodikohti on 3 ja kõige madalama, esimese astme intensiivravi kohti on seitse. „Mõned isolaatorid on ka LTKH peahoones asuvas intensiivraviosakonnas,“ märkis Suba. Ka kõrgema astme intensiivravi vajavad gripihaiged saavad vajalikku ravi LTKH peahoones asuvas intensiiraviosakonnas, mitte nakkuskliinikus.

Eriti raskes ja kriitilises seisus koroonapatsiendid viidaks Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH).

„Kui Lääne-Tallinna Keskhaigla leiab, et haigel on organpuudulikkus ja ta vajab intensiivravi, võtavad nad meiega ühendust ja me võtame haige üle,“ ütles PERHi ülemarst Peep Talving.

VALMISOLEK NR 1: Istekohad on reserveeritud viirusekahtlusega patsentidele.
Talvingu sõnul koroonahaigetel otse PERHi pöörduda ei tasu, välja arvatud juhul, kui patsiendil on kaasnev patoloogia, mida ravitakse just PERHis (nt raske trauma, insult või südameinfarkt – ka tõsised südameprobleemid võivad olla koroonaviirushaiguse tüsistuseks). Koroonahaiged peaksid Tallinnas pöörduma Merimetsa nakkuskliinikusse, võimalusel oma transpordi (autoga) või selle puudumisel kiirabiga. Ühistranspordi või taksoga endal koroonaviirust kahtlustav inimene haiglasse sõita ei tohiks.

PERHis on 52 kolmanda astme intensiivravi voodikohta. Kõigil neil kohtadel saab pakkuda kopsude ventileerimist hingamisraskustega patsientidele ja dialüüsravi nendele, kelle neerud oma tööga enam toime ei tule.

Talving rääkis, et juhuks, kui koroonaviirust raskelt põdevate inimeste arv peaks tõusma, on PERH ette valmistanud mitmeetapilise kriisikava. Kõigepealt saaks raskelt koroonaviirust põdevatele patsientidele pakkuda ravi kolmes isolaatorkohas ühes intensiivravi osakonnas. Kui need kohad saavad täis, eraldaks PERH terve esimese intensiivravi osakonna koroonapatsientidele (kokku 14 kohta). „Ümberjagamine toimub kohe, kui vajadus tekib,“ märkis Talving.

Plaaniline ravi lükkuks edasi

Koroonaepideemia tähendaks, et plaanilist ravi (nt uue puusaliigese panekut vms) võidakse edasi lükata: nii saavad haiglad oma ravivõimsust kasutada aegkriitiliste patsientide tarvis. Samamoodi ravitakse koroonahaigeid Itaalias, kus plaaniline ravi on viidud miinimumini.

„Kui Põhja-Eestis peaks olema tuhandeid koroonahaigeid, siis kindlasti mingil määral piiratakse tavaliste tegevuste osakaalu,“ ütles Talving.

Vajadusel võtaks intensiivravi vajajaid vastu ka Ida-Tallinna Keskhaigla, kus on 13 kolmanda astme intensiivravi kohta.

Oma intensiivravi kohti on koroonaepideemiaks valmistudes üle vaadanud teisedki haiglad.

Ida-Viru Keskhaiglas on 9 kolmanda astme intensiivravi kohta ja 9 teise astme intensiivravi kohta. „Täiemahulise epideemia korral toimuks osakondade täielik ümberprofileerimine,“ ütles Ülo Veldre, Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht. „Vähendatakse kuni miinimumini plaanilist ravi. Kriisi korral saaks luua võimaluse kuni 80 koroonahaige patsiendi raviks.“

Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus on 28 kolmanda astme intensiivravi kohta. „Haigla saab aidata ka tavapärasest rohkemal arvul intensiivravi vajavaid haigeid, selleks vajadusel oma tööd ümber organiseerides ja plaanilisi tegevusi piirates,“ kinnitas kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

Pärnu haiglas on viis teise ning viis kolmanda astme intensiivravi voodit, ütles Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula. „Intensiivravi saab laiendada seitsme voodi võrra ka operatsioonitoa recovery palatisse.“ Lisaks on Pärnu Haigla nakkusosakonnas 20 voodikohta.

Varuvad ravimeid

Lisaks voodite valmispanekule vaatavad haiglad üle ka ravimivarusid ja meedikute kaitsevarustust.

„Jälgime igapäevaselt isikukaitsevahendite ja apteegi laoseisu. Antiviraalseid ravimeid Covid-19 raviks ei ole, aga kui tüsistunud viirusliku kopsupõletiku peale tekib bakteriaalne kopsupõletik, siis selleks varume antibiootikume. Oleme kogu aeg kontaktis ravimite hulgimüüjatega, et antibootikume jaguks,“ ütles PERHi ülemarst Peep Talving.

Talvingu sõnul ei olda Eestis valmis koroonahaigete peal katsetama ravimeid, mille tõhusus on alles eksperimentaalses faasis (remdesiviir ning HIV-ravimid lopinaviir ja ritanaviir).

„Ravi seisneks toetavas ravis,“ ütles Talving. „See tähendab vedelikuteraapiat, vajadusel hingamispuudulikkuse toetamist, neeruasendusravi ja kõikide tüsistuste ravi.“