Shutterstock

Näiteks 2016. aastal isaks saanud 35–39aastastest meestest 39 protsendil oli kõrgharidus (selles vanuserühmas on kõrgharidus vaid 31 protsendil meestest). Samal aastal isaks saanud 40–44aastastest meestest oli kõrgharidus 43 protsendil (earühmas keskmiselt 32%), põhiharidus aga 12 protsendil (earühmas 20%).

Samuti sünnib lapsi sagedamini nende meeste peresse, kes teenivad keskmisest rohkem. Vanuserühma 25–29 kuuluvad mehed teenisid 2016. aastal keskmiselt 10 818 eurot aastas, samas vanuserühmas isaks saanud mehed aga keskmiselt 12 971 eurot.

Sama tendents kehtib ka naiste kohta: haritumad naised saavad rohkem lapsi. Kui veel aastal 2006 emaks saanud naistest oli kõrgharidus kolmandikul, siis aastal 2016 emaks saanutest juba pooltel.

Terve 20. sajandi vältel täheldasid demograafid seost, et rohkem lapsi sünnib vaesemates ja madalama haridustasemega peredes, kuid nüüd on see trend Euroopas muutumas, on märkinud Saksamaa Max Plancki instituudi teadlased. Heaolu kasvuga ei kaasne Euroopas enam sündivuse vähenemine, vaid kasv. Ka juhtival kohal töötavatel ameeriklannadel on tänapäeval rohkem lapsi kui 30 aastat tagasi. Ameerika ajakirjanik Amy Astley on selle arengu kokku võtnud nii: „See, kes saab kolmanda lapse, teatab sellega kogu maailmale: mu korter on hiiglasuur, mu auto mahutab palju, mu vara on lõputu!“