Krister Kivi Ilmar Saabas

Kui kõht täis, on tore klaasi konjaki ja sigari kõrvale arutleda ühiskonnaelu puudutavatel teemadel. Nii mõnedki Eestis eduka ettevõtja võrdkujuks saanud lasevad neis mõtisklustes aina enam üle huulte voolata sotsiaaldemokraatlikuna mõjuvail lausel. "Kuidas on võimalik, et endiselt saab siin töötajatele 300–400 eurot palka maksta – mitu korda vähem kui Skandinaaviamaades?" imestas näiteks Indrek Neivelt mullu Eesti Päevalehele antud intervjuus. " Ma saaks aru, kui makstaks 70 protsenti Soome tasemest või, olgu peale, poole vähem. Aga ikka veel mitu korda vähem maksmine näitab, et midagi on valesti."

Ent kuidagimoodi on maksta on miinimumpalga maksmine jätkuvalt võimalik, näiteks toidukaubanduses. Rimi personalijuht Kaire Tero kaitses hiljuti Delfis taolist palgataset sädeleva retoorikamõõga ja demagoogiakilbiga, viidates muuhulgas, et Soomes loovad töötajad väärtust Eestist neli korda enam. Seda, mismoodi saaks niigi palehigis töötav kassiir end palganuile veelgi enam väärtust luua, Rimi esindaja paraku ei õpetanud.

Reklaamimees Olav Osolin on toetanud miinimumpalga 1000 või 1500 euro peale tõstmist -- kui firma taolist töötasu maksta ei suuda, ei väärivatki ta pankrotist paremat saatust ja klaasi konjaki kõrvale mõjub see kahtlemata vaimuka ideena. Kalbe hommikureaalsus on siiski see, et paljud ettevõtjad näevad odavat tööjõudu Eestis kasuliku loodusressursina. "Turg paneb asjad paika," selgitatakse poolkaastundlikult, jättes samas enda teada, et see alati ka ka kõrgeid hindu õigustama sobiv "väike turg" võimaldab palgatõusu vältimise osas kui mitte kartellikokkuleppeid, siis vähemasti konkurentidevahelist sõnatut teineteisemõistmist.

Riigilõivuseaduse muudatustega plaanib Eesti tõsta teatud riigilõivusid kuni 9042% (jah, just nii palju plaanitakse RLS paragrahvi 177 lõikes 3 tõsta "õhusõidukite registrisse kantud registerpandi kohta muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise tasu", 0,35 eurolt 32 eurole). Kümned teised lõivud kasvavad vähemate tuhandete või mitmete sadade protsentide ulatuses. "Eelnõust jäid välja ettepanekud, millega paluti riigilõivumäärasid alandada," resümeeris rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juht Kairi Sudakov. Kuid riik, kes suudab nii jõuliselt tõsta lõivusid, suudaks soovi korral tõsta ka palku ja justnimelt maksupoliitika läbi. Tulusad ja kasumlikud ettevõtted, kes pole kalendriaasta jooksul tõstnud palkasid, ei peaks nautima võimalust teenitud kasum maksuvabalt väljavõtmata jätta. Eeldus tulumaksuvabaks panka minevaks tuluks peaks olema see, et ettevõte on eelmisel aastal tõstnud palku vähemasti 10%, kusjuures arvestusse ei tohiks olla kantud juhatuse liikmete tasud. Kui palgad on kasvanud 5%, peaks olema tulumaksumäär 10% ja nii kuni suhteni 0% palgatõusu = 20% tulumaksu välja. Võib-olla jõuaks nii läbi sigarisuitsu kohale, et isegi need palgad, mida Eestis on harjunud peetama "keskmiseks", ei võimalda midagi peale ei-sära-ega-sure vegeteerimise.

Täna, kolmapäeva ööistungil, hakkavad Riigikogu liikmed uuesti menetlema koalitsioonilepingu maksupaketti, kus sees sotsiaalmaksu alandamine (mis otseselt küll ei jõua töövõtjani), tulumaksuvaba miinimumi tõus ja ka madalapalgaliste täiendava maksutagastus (mis mõlemad suurendavad tööandjast sõltumatult kriipsu võrra inimeste sissetulekuid). Öösel, kui ehk meeled rohkem valla, võiks kaaluda ka radikaalsemaid mõtteid.