Mardi kired poliitikavaldkonnas võiks laias laastus jagada kolmeks. Esiteks, riigiõigust puudutav.

Mart oli veendunud parlamentaarse demokraatia pooldaja ja uskus, et Eesti parlamentaarne põhiseadus on Eesti edukuse üks olulisemaid põhjusi. Sellest tulenevalt suhtus Mart kriitiliselt enamikku põhiseaduse muutmise katsetesse, sõltumata sellest, kas muutjate ajendiks oli saada päevapoliitilist kasu (näiteks presidendi otsevalimine või nn otsedemokraatia laiendamine) või revanšeerida kaotust 1992. aasta Põhiseaduse Assamblees.

Eesti mõõdukalt range kodakondsuspoliitika on Mardi nägu. Praegu võib üsna kindlalt öelda, et kui kodakondsuspoliitika üheksakümnendatel olnuks leebem ja sellest tulenevalt ka valijaskond märgatavalt laiem, jäänuks paljud Eestile edu toonud reformid teostamata. Ukraina saatust vaadates ei saa me olla kindlad isegi selles, kas oleks suudetud õigel ajal langetada otsust enda geopoliitilise kuuluvuse osas ehk eelkõige NATOsse pürgimise otsust.

Mart oli üks Inimõiguste Instituudi loojatest ja läbi aastakümnete selle vedajate hulgas.

Täna on „mõjutustegevus“ trendisõna. Päriselus pole aga tegu millegi uuega. Juba üheksakümnendatel alustas Venemaa Eesti suunal aktiivset propagandakampaaniat ning mõjutustegevust. Sellele tuli vastata ning Mart tajus suurepäraselt, et parim viis seda teha on kaitsta ja väärtustada inimõigusi ning neist ka kõva häälega rääkida.

Teiseks, välis- ja julgeolekupoliitika. Ajaloolasena tundis Mart riikidevaheliste suhete dünaamikat. Ja mitte ainult teise maailmasõja järgsel perioodil, mida paljud poliitikahuvilised üsna hästi tunnevad, vaid ka palju kaugemas minevikus. See võimaldas tal väga hästi näha suurt pilti ja mitte lasta end eksitada ajutistest arengutest. Ajaloo lõppu ta kindlasti ei uskunud.


Mart oli veendunud konservatiiv, intelligentne ja avatud inimene, kes nägi Eesti võimalusi liitlastega koostöös, mitte neile vastandumises ja enda erakordsuse rõhutamises.

Mart oli ka üks Eesti parimaid Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika tundjaid. Kuigi neil regioonidel ei ole Eesti välispoliitikas prioriteetset rolli, aitasid Mardi teadmised ja oskused mitmel korral. Just Mardil oli suur osa selles, et Eesti 1991. aastal Läti kombel Taiwani ei tunnustanud ja sellega aastateks suhteid Hiinaga ei rikkunud. Samuti aitasid Mardi teadmised ja oskused praegu lõpule jõudvas ÜRO julgeolekunõukogu kampaanias.

Kolmandaks, Mart tundis väga hästi poliitilisi ideoloogiaid. 80ndate lõpu ja 90ndate alguse poliitika peamine eesmärk oli muidugi Nõukogude ikkest vabanemine. Tekkivate parteide ja ühiskondlike rühmituste programmid olid muus osas üsnagi eklektilised. Aga paljuski tänu Mardile said nii ühenduse Res Publica, Vabariiklaste Koond­erakonna kui natuke hiljem ka Rahvusliku Koonderakonna Isamaa programmilised alusdokumendid väga heale tasemele.

Mart oli veendunud konservatiiv, intelligentne ja avatud inimene, kes nägi Eesti võimalusi liitlastega koostöös, mitte neile vastandumises ja enda erakordsuse rõhutamises.

Eestikeelsele sõnale poliitika vastavad inglise keeles nii policy kui ka politics. Mart oli vaieldamatult kaugelt rohkem policy inimene. Erakondade sisene ja vaheline konkurents, ametikohtadele määramised jms teda ülemäära ei huvitanud.

Hoopis olulisem oli seista oma vaadete ja väärtuste eest. Poliitilistes (politics’i tähenduses) tülides püüdis ta iga hinna eest poole valimist vältida ja kui mõnel harval juhtumil see lõpuni võimalik ei olnud, siis suutis vastaspoolele jääjatega säilitada inimlikud ja soojad suhted.

Kuigi kahtlemata olid poliitika ja ühiskond Mardi jaoks kõige põnevamad teemad, polnud need loomulikult tema ainsad huvialad. Mart oli suurepärane kokk, mida kindlasti ta sõbrad teavad, aga laiem avalikkus pigem mitte. Mardil oli ka fenomenaalne muusikaline kuulmine ja mälu, ta võis nooti vaatamata klaveril kümnete riikide hümne esitada, üllatades sellega ka muusikas kodus olevaid inimesi.

Mardi kaugelt enneaegne lahkumine on talumatult valus inimlikust vaatevinklist. See on valus ka Eesti poliitika vaatevinklist. Eesti nii välis- kui ka sisepoliitiline keskkond on omajagu närviline.

Mardi autoriteet aidanuks kindlasti ka praegu kaitsta neid väärtusi ja poliitikaid, mille eest Mart oma elus seisnud oli.

Minu kaastunne Mardi lähedastele.