Miks ometi vajavad mehed meestearstile minekuks saatekirja, aga naised naistearstile minekuks mitte?
„Fertiilsesse ikka jõudmisel vajab naine just fertiilsusega seoses oluliselt sagedamini vastava valdkonna arstide nõu ja abi alates menstruaaltsükli probleemidest, raseduse vältimisest ja planeerimisest raseduse jälgimise ja sünnitusega seonduvani. Seda tõendavad ka andmed, mis näitavad kui sageli erinevas vanuses inimesed tervishoiusüsteemiga kokku puutuvad.
See on ka põhjus, miks naistearstile pöördumiseks ei ole kehtestatud saatekirja nõuet. Tulevikus, kui meie esmatasandil tekib suurem võimekus tegeleda seksuaaltervise teemade, sh raseduse jälgimisega, võib saatekirja nõue ka kõne alla tulla.
Meestel fertiilsusega seoses selliseid vajadusi, nagu naistel, nii suurel määral ei ole. Seksuaaltervisega seonduvat teavet (sh nii raseduse kui suguhaiguste vältimise kohta) ja nõu pakuvad poistele noorte nõustamiskabinetid, haiguste puhul algab teekond perearstist ja jõuab uroloogi või androloogini.
Saatekirja nõue ei tähenda abi piirangut või halvemat kättesaadavust, vaid pigem seda, et alustama peab perearstist, kes hindab eriarstiabi vajadust, teeb esmased uuringud ja määrab vajadusel ka ravi. Perearstile pääsemine on alati lihtsam, kui eriarstile.“
Kui palju on Eesti androlooge ja kui palju günekolooge?
„Tervise Arengu Instituudi 2018. aasta andmeil töötab Eestis günekoloogina 266 inimest. Kuna androloogia eriala reguleeriti eraldi alles alates 2018. aasta 1. juulist, siis register kõiki selle lisapädevusega urolooge meile ei näita. Androloogid õpivad uroloogia residentuuris eriprogrammi järgi. Tartu Ülikooli Kliinikumis on androloogiakeskus, kus teeb üle nädala vastuvõtte dr Margus Punab, üks resident dr Paul Korrovits ja üks üldarst (androloogia) dr Sven Tennisberg. Terviseameti registrist tuleb ainsana välja dr Korrovits androloogia lisapädevusega. Dr. Punabil on Terviseameti andmeil uroloogia eriala. See tähendabki, et meessuguelunditega seotud haigustega tegelevad praegu Eestis väga suures osas uroloogid.“
