Miks ootasid 44 lõuna-korealast Eestis lund?
Samal ajal, kui “Mandariinide” tegijad Ivo Felt ja Rein Kotov veebruaris Oscarit jahtisid, aitas nende firma Allfilm vändata Eestis Lõuna-Korea romantilist draamat “Mees ja naine”.
Felt ütleb, et tegemist oli ühe suurema Eestis toodetud välisfilmiga, kus eestlased pakkusid ka tootmisteenust: aitasid võttekohti valida ja neid ette valmistada, leidsid tehnika, kõrvalosatäitjad jne, kuid ei sekkunud kunstiliselt. Ettevõtmisele lisasid maailmaklassi tuntud režissöör Lee Yoon-ki ning staaridest peaosalised: Cannesi filmifestivalil 2007. aastal parimaks naisnäitlejaks tunnistatud Jeon Do-youn ning Gong Yoo.
Film räägib kurva ja valusa armuloo kahest lõunakorealasest, kes tulevad Soome tööle ja oma haigeid lapsi ravima. Armuvad seal lootusetult, kuid peavad Lõuna-Koreasse naasma, kus ootavad nende pered ja argielu.
44-liikmeline korealaste võtterühm (pildil) elas Eestis ligi neli nädalat. Enamik neist ööbis Tallinnas Uue Maailma külaliskorterites. Kaugetest külalistest vaid viis rääkisid inglise keelt, mistõttu tuli appi palgata tõlgid. Felt ütleb, et stsenaarium nägi ette sündmustikku põhjamaise kliimaga Soomes. Ent kuna Soomes filmimine on kallis, oldi 20 võttepäevast vaid 3 Helsingis, ülejäänud Tallinnas, aga ka näiteks Virumaa metsades.
Felt ütleb, et stsenaarium nägi ette lumetormi, mis on veebruaris Eestis üsna tavaline. Ent pisut lund leidsid filmitegijad vaid Virumaa metsadest. Ilmataadi osavõtmatuse tõttu tuli stsenaariumi kohendada.
Eesti näitlejatest mängivad tuleva aasta kevadeks valmiva pisaraloo väiksemates osades näiteks Tambet Tuisk, Evelin Võigemast, Mari-Liis Lill, Soomest Kati Outinen.
Lõuna-Korea tuntud filmitegelaste valik langes Eestile suuresti tänu kontaktidele, mida aitas luua Tokios elav Eesti filmitegelane Sten-Kristian Saluveer.
Felt ütleb, et Eestis võiks palju rohkem välismaiseid filme toota – siinsesse majandusse jääks üksjagu raha, inimesed saaksid tööd ja kogemusi.Umbes viie miljoni eurose eelarvega filmist “Mees ja naine” jäi Eesti majandusse umbes 350 000 eurot.
Erinevalt Soomest, Lätist ja Leedust, mis üritavad end välisfilmitegijatele igati atraktiivseks teha, ei paku Eesti riik niisugusele produktsioonile mingeid soodustusi. “Oleme selles vallas täiesti marginaalsed tegijad – vaeslapsed,” ütleb Felt.
