Olulised vastused: mida näitab WHO analüüs esimese 56 000 nakatunu kaudu?
(2)
Veebruari keskpaigas saatis WHO Hiina 25liikmelise grupi rahvusvahelisi eksperte, kes kogusid kokku seni teadaoleva statistika haigestunute kohta, rääkisid tervishoiutöötajate ja Hiina kriisi haldavate ametnike-poliitikutega.
Olukorra arengu ja ligi 56 000 haigusjuhtumi kirjelduse põhjal valmis analüüs, mis on seni üks põhjalikumaid uue koroonaviiruse ülevaateid, mis keskendub Hiinale.
Paljud küsimused on veel lahtised, uut infot saabub teadlastelt iga päev, kuid vaheraport ütleb selgelt: see viirus pole gripp või viiruslik kopsupõletik. Haigust COVID-19 põhjustav koroonaviirus on uus ja endale ainuomaste tunnustega viirus. Sellesse tuleb tõsiselt suhtuda. Kui riigid leviku tõkestamiseks endast kõik teevad, saab vältida üleilmset pandeemiat.
COVID-19 ei sarnane SARSi ega gripiga näiteks seetõttu, et uus viirus levib laste seas gripist väiksemal määral ning haigus kulgeb SARSist erinevalt. Uus koroonaviirus erineb teistest koroonaviirustest ka selle poolest, et ta on kiiresti leviv ja riskigruppide jaoks võib olla ka tappev.
Mis vanuses inimestele viirus nakkab?
Vaadates ligi 56 000 Hiina juhtumit, on kõige enam haigestunuid vanusegrupis 30-69. Kõige noorem nakatunu oli 2kuune, kõige vanem 100aastane. Nakatanute mediaanvanus on 51 aastat.
Alla 18aastaste puhul on nakatumise oht küllaltki väike. Vaid 2,4 protsenti kõigist haigetest on lapsed/alaealised. Neist omakorda väga vähestel on seisund muutunud raskeks (2,5%) või kriitiliseks (0,2%).
Seni ei ole siiski uuringutega ühele poole jõutud, et saaks öelda, mis rolli lapsed viiruse edasi kandmisel mängivad, kas lapsed ongi vähem vastuvõtlikud või neil möödub haigus lihtsalt kergemalt (ja seetõttu nad statistikasse ei jõua).
Need lapsed, kes on haigestunud, on viiruse saanud oma perekonnas täiskasvanutelt. Ei ole teada ühtki juhtumit, kus laps oleks nakatanud täiskasvanut.
Kui vastuvõtlikud me viirusele oleme?
Kuna tegu on uue haigusega, siis ei ole inimestel selle vastu mingit erilist immuunsust. Seega saab öelda, et kõik inimesed on viirusele vastuvõtlikud. Seniste Hiinas kogutud andmete põhjal paistab, et on tegureid, mis muudavad mõne inimese vastuvõtlikumaks kui teise. Kuna neid pole veel uuringutega kinnitatud, siis raport neid täpsemalt ei loetle.
Kas viirus nakkab rohkem meestele?
Ei. Selle analüüsi põhjal saab öelda, et mitte märgatavalt enam kui naistele. Mehi oli vaadatud juhtumite seas 51,1%.
Millised on haiguse COVID-19 sümptomid?
COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised, see tähendab, et haigusnähud on väga erinevad: ulatuvad sümptomite puudumisest kuni raske peavalu ja surmani.
55 924 Hiina juhtumit ja nende tüüpilised sümptomid annavad sellise kokkuvõtte:
* palavik (87,9%);
* väsimus (38.1%);
* rögaeritus (33.4%);
* õhupuudus (18.6%);
* kurguvalu (13.9%);
* peavalu (13.6%);
* lihas- või liigesevalu (14,8%);
* külmavärinad, peapööritus või oksendamine (5,0%);
* ninakinnisus (4.8%);
* kõhulahtisus (3.7%);
* veriköha (0.9%);
* sidekesta põletik (0.8%).
Mis on peiteaeg?
COVID-19 haigestunud inimestel löövad esimesed sümptomid välja keskmiselt 5-6 päeva pärast nakatumist.
Milline on haiguse kulg?
Valdav osa ehk 80 protsenti haigestunutest põeb viiruse kergelt läbi.
13,8% on neid, kellel haiguse kulg on raske, 6,1 protsendil aga kriitiline.
Mida on teada asümptomaatilistest haigetest?
On teatatud ka asümptomaatilisetest juhtumitest ehk neist juhtudest, kus viirusega nakatunul sümptomeid ei esinegi. Need on siiski olnud harvad ja paljudel neist löövad haigusnähud lõpuks ikkagi välja.
Mis loomalt haigus tuli?
Nagu kõik koroonaviiruste perre kuuluvad haigused, on ka COVID-19 põhjustaja loomadelt tulenev viirus. Selle algne peremeesorganism on nahkhiir. Kuid inimesele nakkas see veel ühelt vahepealselt loomalt, keda ei ole veel kindlaks tehtud.
Vahepeal kahtlustati, et vahelüliks olid maod (Hiina krait ja Hiina kobra) või pangoliin ehk soomusloom, kuid see pole tegelikult seni kinnitust saanud. Seega me ei tea, mis loom inimesele viiruse edasi andis.
Kuna vahendaja-looma ei ole leitud, jääb ka risk, et haigus lööb ühel hetkel taas välja kohtades, kust ta juba tõrjutud oli.
Kuidas haigus levib?
Viirus levib piisknakkuse teel. Nakatunu ja nakatatav peavad olema teineteisele lähedal (lähemal kui 2 meetrit) ja ilma ühegi kaitseta (maski/prillide/muu katte).
Õhu kaudu levimine ei ole praegu kinnitust saanud ning see pole peamine viiruse edasi kandmise viis, tuginedes senistele andmetele.
Kuid tervishoiuasutustes võib teatud tingimustel (ehk konkreetsete protseduuride käigus) tekkida aerosoolset levikut. See pole siiski peamine haiguse levikuviis, haiglatest väljaspool pole seda täheldatud.
Viirust on leitud ka üksikutel juhtumitel inimese väljaheidetest ning mõned patsiendid on nakatunud väljaheidete kaudu. See pole aga peamine haiguse leviku viis.
Nakkus levis Hiinas peamiselt kodudes
Hiinas on täheldatud, et inimestevaheline nakatumine toimub ennekõike kodudes: üks pereliige on toonud koju viiruse ning seeläbi on nakatunud ka pereliikmed.
Kui palju kontaktsetest haiguse saab?
Kontaktseteks kutsutakse neid, kes on olnud viirusesse haigestunuga lähikontaktis. Nii nagu Eestis, otsitakse ka Hiinas need inimesed üles ning palutakse neil oma tervist jälgida.
Näiteks Sichuani provintsis registreeritud umbes 23 000 kontaktsest oli haiguse saanud 0,9% inimestest.
Guangdongis, kus jälgiti peaaegu 8000 kontaktset, diagnoositi COVID-19 479 inimesel ehk 4,8 protsendil kontaktsetest.
Shenzheni linnas jälgiti umbes 2200 kontaktset ning neist 88 olid haigestunud COVID-19sse. See tähendab, et nakkust kandus edasi 2,8% kontaktsetest.
Kuivõrd tekkis puhang tervishoiutöötajate seas?
20. veebruari seisuga oli Hiinas uude viirusesse haigestunud 2055 tervishoiutöötajat 476 haiglas üle Hiina, valdav osa neist Hubei provintsis.
Haiguspuhangu süvenedes tuli Wuhani haiglatesse üle Hiina appi 40 000 tervishoiutöötajat. Analüüsides nende inimeste käekäiku, saab öelda, et tervishoiutöötajad ei ole olnud põhilised haiguse edasikandjad.
Enamik neist haiglatöötajatest, kes on haigestunud, said viiruse puhangu algusfaasis, kui viiruse kohta oli vähe teada ning ei osatud end veel vajalikul määral kaitsta.
Paljud - eriti väljaspool Hubei provintsi - haiged tervishoiutöötajad olid nakkuse sanud hoopiski kodust.
Tervishoiutöötajad on aga kindlasti viiruse saamisel riskigrupis (kuna puutuvad palju haigetega kokku), seetõttu tuleb neil end hoolega kaitsta. Kohe, kui seda mõisteti, on näha, et arstide-õdede seas jäi nakatunuid vähemaks.
Milline on praegu suremus?
20. veebruari seisuga lõppesid 55 924 uuritud juhtumist 2114 surmaga. See teeb surmavuskordajaks (CFR) 3,8%. Kordaja varieerub sõltuvalt asukohast ja viiruse ülekandmise intensiivsusest. Viiruspuhangu alguses oli surmavuskordaja kõrgem (CFR 17,3%) kuid on pärast 1. veebruari langenud 0,7 protsendile. Vanusega suremus tõuseb (CFR 21,9%). Samuti on surevuskordaja meestel kõrgem kui naistel (4,7% ja 2,8%).
Kui kiiresti COVID-19 paranetakse?
Olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et keskmiselt kulub inimestel haigestumisest paranemiseni kaks nädalat. Raskete ja kriitiliste juhtumise puhul on sama näitaja kolm kuni kuus nädalat.
Esialgsete andmete põhjal areneb haigestunute seisund raskeks või kriitiliseks ühe nädalaga. Surevate patsientide puhul jõutakse esimestest sümptomitest surmani 2-8 nädalat.
Haigusest on paranenud üha rohkem patsiente. Guangdongi nakkustõrjekeskuse raport seisuga 20. veebruar osutab, et 125 raskest juhtumist on Guangdongis paranenud ja haiglast vabastatud 33 (26,4%), 58 (46,4%) seisund on oluliselt paranenud. Haigust raskelt põdenutest on surnud 13,4%.
