Shutterstock

Kohus mõistis Staritšenkovile karistuseks 9 aastat, Viitkinile 7 aastat ja Saadile 6 aastat 6 kuud vangistust. Lisaks peavad mehed tasuma riigituludesse sundraha ja 1/5 ekspertiisitasust.

Meeste käideldud kokaiinist oleks saanud joobe 22 584 inimest ehk arvulises mõttes ligikaudu pool Pärnu linna elanikest.

Kohus leidis, et Staritšenkovi süü võrreldes teiste grupi liikmetega on suurem, sest tema teopanus kuriteo toimepanemisel on oluline, tema korraldamisel pani grupp kuriteo toime. Samuti leidis kohus, et grupi ühine tegevus oli suunatud suure varalise kasu saamisele.

Staritšenkovit ja Viitkinit süüdistati mitmes episoodis. Kohus mõistis ühes episoodis Staritšenkovi õigeks ja teises lõpetas kriminaalmenetluse. Esimese episoodi puhul loobus prokurör esitatud süüdistusest ja teise episoodi puhul leidis kohus, et Staritšenkov valdas kanepit, mida ei olnud suures koguses, enda tarbeks. Viitkini mõistis kohus õigeks narkootilise aine kanep omandamise episoodis, kuna prokurör loobus süüdistusest.

Kirjutasime Ekspressis süüalustest paar nädalat tagasi. Nimelt väitsid Staritšenkov ja Viitkin, et politseinikud manipuleerisid nendega. Näiteks polevat Staritšenkov saanud vajalikku arstiabi, Viitkin aga kurtis, et Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Tarmo Värat oli teda ähvardanud.

„Eelvangistuse täideviimist vahistatu puhul reguleerib Vangistusseadus ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seega kui vahistatu leiab, et tema õigusi eelvangistuses viibimise ajal rikuti, oli tal võimalik oma õigusi kaitsta haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides. Eelnimetatud väidetavate vahistatu õiguste rikkumise asjaolude kindlakstegemine või kaebuste lahendamine ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks,“ selgitas kohtunik Piia Jaaksoo.

Samuti heideti narkoprotsessil ette, et juhtumi uurimisega tegeles politseinik ­Ilmar Vähi, kes tänavu augustis uuri­misandmete (mis on riigisaladus) lekitamise, tõendite kunstliku loomise ning tõendite kõrvaldamise eest kolmeks aastaks vangi mõisteti. Reaalselt istus ta kuus kuud.

„Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis näitaks, et kaitsjate poolt nimetatud uurija oleks süüdi mõistetud käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus toime pandud ametialaste kuritegude eest või uurija suhtes käiks kohtueelne uurimine või kohtumenetlus seoses tema poolt ametikohustuste rikkumisega, millised oleks aset leidnud käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses,“ ütles kohtunik Jaaksoo kohtuotsuse kuulutamisel.

Kohus leidis, et kaitsjate arvukad viited, et kriminaalasja eeluurimine võis olla toime pandud menetlusnormide rikkumisega kahe uurija või mõne kolmanda menetleja poolt, on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.