Haiguse laiema leviku korral on aga plaanis, et nakatunutega hakkavad tegelema ka perearstid.

„Isikukaitsevahendid võivad lõppeda,“ tunnistas valitsuse pressikonverentsil siseminister Mart Helme. Ta lisas, et Itaalias on tervishoiusüsteem kokku kukkumas, sest seal on meditsiinitöötajad haigestunud ja nende seas esineb ka surmajuhtumeid.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul olid Euroopa Liidu tervishoiuvolinik ja kriisivolinik pahased, sest osad liikmesriigid on pannud keelu meditsiinitarvikute väljaveole. Saksa tervishoiuminister selgitas seepeale, et Euroopa Liidu puhul takistusi ei tehta, tõkked on vaid kolmandatele riikidele, kuid Kiik märkis, et „tegelikult näeme teist pilti“.

Ravimite defitsiiti hetkel Eestis ei ole, kuid ametnikud on siiski murelikud.

Kuigi enamik inimesi põeb koroonaviirusest tekitatud haiguse Covid-19 läbi kergelt, mõjub tõbi eriti rängalt just eakatele ja krooniliste haigustega inimestele. Nadd on nagunii haigustele vastuvõtlikumad.

Kui haigestub kolmandik või pool elanikkonnast, siis vajaks neist viiendik haiglaravi, rääkis täna sotsiaalministeeriumis toimunud briifingul kantsler Marika Priske. „See on suurim väljakutse, hoida haigus eemal eakatest,“ ütles ta.

Massilisel haigestumisel tekiks muuhulgas puudujääk intensiivravi kohtadest. Kuid see on teise järgu küsimus. Kõige olulisem on viiruse leviku aeglustamine ja kahandamine. Seetõttu keelas valitsus haiglate ja hoolekodude külastamise.

„Haiglate ja hooldekodude evakueerimine oleks väga suur probleem. See on väga suur risk,“ ütles Tanel Kiik. „Tuleb anda parim, et see ära hoida.“

Valitsuses oli kõne all ka pensionile läinud meedikute mobiliseerimine vajaduse korral, kuid sellest on loobutud, sest eakad on riskigrupp ja selliseid inimesi ei tasu ohtu sättida.

Tanel Kiige sõnul võib haigestunute arv kasvada veel 4-6 nädalat. Peaminister Jüri Ratas ütles, et reede hommikuks oli nakatunuid 41.