Ühine transpordipilet üle Euroopa
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc tahab luua üleliidulist ühtset piletit, mis laseks näiteks sohval istudes osta pileti marsruudil Lissabon-Helsingi, kusjuures see hõlmaks kõiki transpordiliike. Bulc ütles Ekspressile, et ettevalmistused käivad raudteede, õhuliikluse ja laevanduse osas. “Maanteed (bussiliiklus) on veel ainus puuduv lüli.”
Praegu töötab Euroopa Liidus üle saja reisiplaneerija, kuid sageli levib nende info vaid piiratud territooriumil.
Siim Kallaselt mullu transpordivoliniku koha üle võtnud Bulc esindab Sloveeniat. Ta armastab liikuda jalgrattaga ja on sõitnud ka europarlamenti.
Bulci tiim kavatseb uue taristu ehitamiseks kasutada rohkelt eraraha. See toob rohkem maksulisi kiirteid, kusjuures eelistatatakse Prantsusmaa põhimõtet, kus pilet tuleb osta iga teatud maanteelõigu läbimise järel, mitte Slovakkia või Austria süsteemi, kus pilet soetatakse teatud ajaks.
Uued teed võivad olla ka “tasuta” nagu Põhjamaades, kus need maksab kinni ühiskond. “Me ei ütle riikidele, et nad peaksid kasutama ühte või teist skeemi,” ütles Ekspressile Stephan Ouaki, kes vastutab Euroopa Komisjonis taristuinvesteeringute eest. Ta lisas, et üleeuroopalist teemaksu kehtestada pole kavas.
Lähituleviku suurim muutus transpordis on digirevolutsioon. Carlo van de Weijer Eindhoveni ülikoolist võrdleb uusi autosid ratastel mobiiltelefonide ja arvutitega. Masinatel on üha rohkem kiipe ja andureid, mis lasevad autodel suhelda üksteisega ja ka näiteks fooridega, mis peaks suurendama ohutust. Üle 90 protsendi liiklusavariidest toimub inimlike vigade tõttu.
Autod muutuvad aina nutikamaks. Moodne auto toodab 100 Tb infot tunnis. Mercedese uue S-klassi autol on tarkvarakoodi ridasid sada korda rohkem kui reisilennukil Boeing 747. “Volvo tahab, et aastal 2020 ei saaks ükski uue Volvo kasutaja surma ega vigastada,” ütles van der Weijer.
Digirevolutsioon tekitab ka uusi ohte. “Kas tunneksite end kindlalt autos, mida häkitakse?” küsis Erik Jonnaert, kes töötab Euroopa Autotootjate Liidu peasekretärina. Praegu nõuavad rahvusvahelised kokkulepped ja seadused, et inimene peab kontrollima autot. Tulevikus ilmuvad teedele aga isesõitvad masinad.
Jonnaert lisas, et autod muutuvad keskkonnasõbralikumaks. “Mõnes linnas võib olla õhk, mis autosse sisse läheb, saastatum kui see, mis sealt välja tuleb.”
