KVOOT EI KÕLBA: Enne tuleks proovida kõiki teisi võimalusi, kuidas veel rohkem poisse haridusteel kaugemale aidata. Viimane võimalus on kvoot. Shutterstock

PISA testid näitavad, et poisid hakkavad tüdrukutest maha jääma juba põhikoolis. Kõrgkooli astujate seas on naisi tunduvalt enam kui mehi. Juba aastaid lõpetab ülikooli kaks korda rohkem naisi kui mehi (s.t mehi kukub välja kaks korda rohkem kui naisi).

Küsisite võrdõigusvolinikult, kas ehk peaks meeste-naiste haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks ülikoolidesse sisseastumisel hakkama sookvoote kehtestama. Mõtlesite seda tõsiselt?

Riigikogu saadik Jaak Madison (EKRE): See oli retooriline ja, tunnistan, pisut kiuslik küsimus Liisa ­Pakosta ettekande peale. Tahtsin teada, kas lisaks probleemi kirjeldamisele on võrdõigusvolinikul pakkuda ka lahendusi. On ju arutatud, et soolise võrdsuse tagamiseks võiks riigiettevõtete nõukogudesse valida liikmeid kvoodi alusel.

Ise ma kõrgkooli astumise kvoote ei kehtestaks. Olen igasuguste kvootide vastane, lausa kvoodivihkaja. Arvan, et kvootide kehtestamine piirab inimeste vabadusi. Kõik peaks saama õppida seda, mida tahavad, soost sõltumata. Kui haridussüsteemi muutmisele mõelda, siis pigem vaadata üle, kas kõigile riigi rahastatud erialadele on piisavalt nõudlust.

Avalehele
19 Kommentaari