Uus suur salastamisplaan ei saanud riigikohtu toetust

Riigikohus kahtleb, kas justiitsministeeriumi plaan suurendada oluliselt dokumentide ja info salastamist on ikka mõistlik.

„Igal juhul peavad sellised otsused olema põhjalikult läbi kaalutud ega tohi juhinduda üksnes töö mugavamaks muutmisest,“ kirjutab riigikohus oma arvamuses.

„Mõningad ebamugavused julgeolekuasutuste töös ei ole õigusriigis mitte probleem, vaid õigusriigi olemuslik tunnus vähemalt senikaua, kuni need ebamugavused ei põhjusta reaalset ohtu riigi julgeolekule.“

Riigikohtu hinnangul muudaks salastatud info kasv õigusemõistmise senisest keerulisemaks. Üha rohkemates kohtuasjades tuleks käsitleda tõendina riigisaladust sisaldavat dokumenti. Salapaberid poleks aga kõigile kohtuvaidluse pooltele kättesaadavad, mis põhjustaks probleeme ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsusega.

Justiitsministeeriumi koostatud seaduseelnõu tühistaks Eestis ligi 20 aastat kehtinud avaliku teabe põhimõtted. Praegu saab riigisaladust ja isikuandmeid mitte sisaldavaid dokumente tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks kuni 10 aastaks. Eelnõu pikendaks juurdepääsupiirangut kuni 50 aastale.

Oma tegevuse suuremast varjamisest on huvitatud näiteks välisministeerium ning politsei- ja piirivalveamet.

Eelnõu on vastuolus Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepinguga, mis näeb ette Eesti riigi läbipaistvuse suurendamist ning teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluste vähendamist.

Uut suurt salastamisplaani on kritiseerinud mitu poliitikut eri parteidest, sealhulgas riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE).