ENNÄE IMET: Martin Helme arvas, et EL on nagu NSVL. Välisministeeriumist vastati, et ei ole. Foto: Ilmar Saabas

Välisministeerium lükkas ­Martin Helme väited ümber. Välisministeerium koostas pika ja põhjaliku selgituskirja vastuseks kodanik P. küsimusele, mis vahe ikkagi on Euroopa Liidul ja Nõukogude Liidul. Kodaniku kiri oli ajendatud diskussioonist, mis tekkis, kui välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas Twitteris küsis, kas Mart Helme poolne Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu võrdlemine pole mitte Eesti välispoliitilise kursi muutus.

Seepeale kuulutas Martin Helme, et Euroopa Liidu ja ­Nõukogude Liidu võrdlemises pole midagi skandaalset ja tõi välja mitmeid väidetavaid sarnasusi: „Mõlemas kehtib ainult üks „õige“ (selgelt vasakpoolne) ideoloogia ja selle ideoloogia vastaseid peetakse vaenlasteks, keda tuleb represseerida; mõlemast liidust lahkumine on kuulutatud mõeldamatuks; mõlemas liidus võib küll valimisi pidada (isegi referendumeid!), aga võimul tohivad olla ainult õige ideoloogia pooldajad (sisuliselt ütles ju Kersti Kaljulaid meile sedasama just äsja); mõlemas liidus on olemasoleva korra põhivaenlasteks kuulutatud rahvuslikud jõud.“

Välisministeeriumi Euroopa osakonna peadirektori Marika ­Linntami allkirjaga vastus lükkab mitmed etteheited Euroopa Liidule ümber, tsiteerides muu hulgas peaminister Jüri Ratast: „Nagu peaminister Jüri Rataski on öelnud, siis pole põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi, sest need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed.“

Välisministeerium selgitab põhjalikult Eesti Euroopa Liitu kuulumise õiguslikku alust: „Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik riik ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seaduse (edaspidi PSTS), mille § 1 kohaselt võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest.“

„Kõik, mida EL teeb, põhineb aluslepingutel (eelkõige Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping), milles ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud,“ jätkab Marika Linntam.

Edasi selgitatakse kirjas pädevuse jaotust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel ning rõhutatakse nii Euroopa Liiduga liitumise kui sealt lahkumise vabatahtlikkust: „ELiga liitumine on iga riigi vabatahtlik otsus ning selleks on vaja seniste EL liikmesriikide ühehäälset toetust. Iga liikmesriik võib kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada EList väljaastumise vastavalt ELL artiklile 50.“