Coop Pank loobus riskikundedest
Panga nõukogu esimehe Jaanus Vihandi sõnul liikus pangast seetõttu välja 120 miljonit eurot hoiuseid.
„Tagurdasime sealt sektoris kiirelt välja,“ ütles panga juhataja Margus Rink.
Tegemist oli põhiliselt Vene päritolu rahaga, mille asemele hankis Coop sakslaste raha. See oli küll kallim – venelaste summad sai pank nullintressiga, sakslastele peab maksma ühe protsendi aastas –, kuid see-eest on Lääne raha puhas ja skandaalivaba.
Margus Ringi sõnul öeldi mitteresidentidest klientidele, et neil on kolm kuud aega endale uus pank leida. Ühtlasi vahetas pank välja kliendihaldurid, sest aastaid venelasi teenindanud halduritel olnuks raske lepinguid üles öelda.
Praegu avab Coop Pank mitteresidentide kontosid neile ettevõtetele, kes Eesti äri ajavad, samuti võõrtöölistele, näiteks ukrainlastele ja valgevenelastele, kes siin palka saavad. Varem aastaid pangas arveldanud offshore-kompaniid pole aga enam teretulnud.
Laias laastus on samamoodi käitunud ka teised Eesti pangad. Viimase nelja aastaga kahanes offshore-kundede osa Eesti panganduses 8,5 protsendilt 0,46 protsendini ehk üle 18 korra.
Offshore-kliendid liigutasid viimasel aastakümnel Eestist läbi miljardeid eurosid hämara päritoluga raha. Sellest puhkenud skandaalide tõttu kaotas tegevusloa Versobank, pannakse kinni Danske banki filiaal ja väga suur trahv ähvardab Swedbanki.
