See on kehv tulemus, kui arvestada, et Eesti tahab saada 2025. aastaks vähemalt 10 miljonit e-residenti. Nimetatud eesmärk pole mitte ainult e-kodanike programmi eestvedaja Taavi Kotka roosa unistus, vaid seda sisaldab ka näiteks Riigikantseleis koostatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ vahearuanne.

Nii ambitsioonika sihi täitmiseks peaks Eesti andma e-residentsuse keskmiselt 2714 inimesele päevas ehk 113 inimesele tunnis, ööpäev läbi, puhkepäevad ja riigipühad kaasa arvatud.

Eesti alustas e-residentide programmi mullu 1. detsembril. Keskmist arvestades pidanuks meil tänavu 6. jaanuariks olema juba ligi 100 000 e-kodanikku.

Kuid sageli käivituvad uued algatused aeglaselt ning saavad suure hoo sisse alles teatud kriitilise taseme ületamisel. Tasane algus võib olla hea, sest Eesti ametkonnad ja IT-struktuur ei pruugi nii meeletuks avalduste tulvaks veel valmis olla.

Politsei- ja Piirivalveameti migratsioonibüroo välismaalastetalituse juhataja Liis Valk ütles Ekspressile, et seni on taotlusi laekunud enam kui 50 riigist. Kõige enam Soome kodanikelt – 174, teisel kohal on Venemaa 83, järgnevad Läti 24, Suurbritannia 20 ja USA 19 taotlusega. Taotlusi on saabunud ka näiteks Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.