Ostuhuvilisi on väidetavalt kaks: Kremli kontrolli all olev kütusefirma Rosneft ning seltskond investoreid, kes on koondunud Eesti Gaasi nõukogu esimehe Aarne Saare ümber.

Kummalgi neist pole aga võimalust kohe osalust soetada. Nimelt omab Fortum Eesti Gaasis A-aktsiaid, millel puhul kehtib kaasaktsionäridele ostueesõigus. Alles siis, kui nood tehingu vastu huvi ei tunne, võivad soomlased oma aktsiapaki müüa kellele tahes.

Ostueesõigusega aktsionäre on kaks. Esiteks Vene ettevõte Gazprom (omab 37 protsenti Eesti Gaasist), kes varustab Eestit maagaasiga. Just Gazpromiga sõlmitud gaasivarustusleping on Eesti Gaasi kõige väärtuslikum vara.

Praegune, 16 aasta pikkune leping saab selle aasta lõpus läbi. “Kõnelused uue sõlmimiseks on pooleli. Turul on palju muutusi toimumas,” ütles Ekspressile Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov. Veel pole isegi selge, kui pikaks ajaks leping sõlmitakse.

Pikaajalise lepingu puudumine aitab alla suruda Eesti Gaasi väärtust, mis oleks kasulik Gazpromile juhul, kui venelased tahaksid Fortumil osaluse enda kätte saada.

Gazprom on samuti Vene võimude kontrolli all, mis on teinud temast Eesti poliitikute seas kardetud ettevõtte. Kreml on nimelt gaasikraani kinnikeeramise ja hinnamuutuste abil teinud maagaasist omapärase energia­relva, mida rakendades saab ta teiste riikide poliitikat mõjutada. Seda on omal nahal tundnud näiteks Ukraina.

Eesti sõltuvus Gazpromist on aga viimasel ajal kahanenud – näiteks veebruaris saabus 17 protsenti maagaasist siia hoopis Leedust.

Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonid gaasiäri ei sega, sest keelud ei laiene Gazpromile.

Teine ostueesõigusega aktsionär on Eestis tegutsev vähetuntud transiidiärimees Viktor Golinski. Talle kuulub Eesti Gaasis imetilluke osalus – 0,07 protsenti aktsiatest. Kuid selle väärtus võib olla märkimisväärselt suur, sest kokkuleppel Golinskiga saaksid kõik huvilised ostueesõigusest mööda hiilida. Nimelt andis ärimees talle kuuluvad aktsiad üle oma firmale Gaztrans Invest. Kui ta nüüd selle firma maha müüb, saab ostja ühtlasi Eesti Gaasi aktsiate eesostuõiguse (juhul muidugi, kui Golinskil oli üldse õigus aktsiaid oma firma nimele kirjutada).

Fortumi strateegia näeb ette Eesti gaasiärist väljumist. Selle strateegia raames müüs Soome firma mullu ka osaluse Eesti maagaasi põhivõrgus, mille omanikering oli täpselt samasugune nagu Eesti Gaasis. Fortumi osaluse ostis tookord Eesti riigifirma Elering.

Seejärel aktiveerus ka Golinski, keda esindanud jurist Viktor Kaasik käis Eleringi jutul. Ta küsis aga põhivõrgu aktsiate eest liiga kõrget hinda ja tehing jäi ära.