"Kliendid helistasid igal hommikul ja palusid: "Soovin müüa 20 miljonit rubla ja osta Ameerika dollareid." Ütlesime neile hinna ja nemad said dollarid. Ja põhimõtteliselt oligi see suur osa sellest, mida tegime."

Sellises tegevuses pole iseenesest midagi ebaseaduslikku, kuid Wilkinsoni sõnul on pankadel kohustus kontrollida, kas laekuv raha on puhas ja kuhu see edasi liigub. "Ilmselgelt seda ei tehtud," kinnitab ta.

Saatejuht Steve Kroft küsis Wilkinsonilt täpsustavalt, kas raha liikus pangast välja juba järgmisel päeval.

"Järgmisel päeval? Arvate, et see käis nii aeglaselt?" muigas Wilkinson, kelle väitel ei teinud nemad klientidele absoluutselt mingit taustauuringut. "Kliendid helistasid iga päev, nad müüsid oma rublad dollarite vastu ja oligi meie poolt kõik. Me ei näinud, kuhu raha liikus."

Wilkinsonile kinnitati, et kõiki väliskliente kontrollib pangas erikomisjon. Et see nii pole, avastas Wilkinson juhuslikult, kui kolleeg palus talt ühe suurkliendiga seoses abi. Selleks firmaks oli Lantana Trade LLP, mille tegelikeks omanikeks peetakse Venemaa luureteenistust FSB ja president Vladimir Putini nõbu Igor Putinit.

"Mulle kui britile on kõige ilmsem võimalus ettevõtte kohta finantsinfo otsimiseks avalik register. Selgus, et see oli (teiste jaoks) raketiteadus ja keegi polnud kunagi selle peale tulnud," iroonitses Wilkinson. "Maksin ühe naela ja sain ettevõtte finantsaruanded. Need olid veidrad, sest osutasid, et tegu on mittetoimivate ettevõtetega."

Ometi nägi ta, et pangast käis Lantana raha läbi tempoga 20 miljonit päevas. Samuti oli firma aadress ühes Põhja-Londoni büroohoones, kus asus veel vähemalt 64 riiulifirmat, millel olid kontod Danske Eesti filiaalis ja sidemed maksuparadiisidena tuntud eksootilistes paikades. Eesti pangas kontot omav Briti firma, mille tegelikud omanikud on venelased ja partnerid asuvad Seišellidel või Marshalli Saartel - selline skeem viitas rahapesule. Wilkinson andis oma kahtlused edasi Vene kontodega tegelenud töötajatele, kes väitsid, et tegu on lihtsa veaga paberimajanduses. 13 kuud hiljem kuulis ta, et Lantanal paluti oma äriga mujale minna.

Lantana järel kontrollis Wilkinson ka teisi kontosid. Kõigi nende puhul kordus sama hämar mudel.

Paar nädalat tagasi kirjutasime, et Ameerika Ühendriikides maksab väärtpaberijärelevalve komisjon (SEC) vilepuhujatele 10–30 protsenti nende info alusel määratud trahvidest. Kuna Danske kasutas rahvusvahelisteks arveldusteks teiste hulgas USA panku Bank of Americat ja JPMorgan Chase, tegeleb toimunu uurimisega ka SEC ja USA justiitsiministeerium. Saatejuht Krofti sõnul võib Wilkinson saada vilepuhumise eest märkimisväärse tasu, sest võimalikud trahvid võivad küündida sadade miljonite dollariteni.

"2013. aasta detsembris ei tulnud mul kordagi pähe, et see asi võiks kunagi USA justiitsministeeriumile või SECile huvi pakkuda," rääkis Wilkinson. "Pank oleks pidanud sellega ise tegelema ja ära klaarima."

Wilkinson tõdes, et saab olema raske välja selgitada, kelle raha täpselt Danske Eesti harust läbi käis ja kuhu edasi liikus. "Ja selle asjaolu eest vastutab täielikult Danske Bank. See on nagu lumes jalutamine. Lund aina langeb ja jäljed kattuvad - selline on meie praegune olukord. See pole kindlasti võimatu, kuid kordades raskem, sest jalajälgedele on langenud palju lund.