Puugid kolivad linna elama

Viimase aastakümnega on puugid muutunud üha urbaniseerunumaks, ütles Ekspressile Tervise Arengu Instituudi (TAI) viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Geller. Tasub teada, et puugihammustuse võib saada ka linnast lahkumata.

„Samas paljudes looduslikes paikades on puukide elupaikade muster muutunud,“ lisas Geller. Puugid lahkuvad metsast raietööde või teedeehituse tõttu ning leiavad uue elukoha vana avamaa või talu ümbruses.

Puukide arvukust mõjutab ka kliima soojenemine. „Mida leebem või lumerohkem talv, niiskem kevad ja soojem (aga mitte kuum) suvi, seda paremad on tingimused puukidele ellujäämiseks,“ ütles Geller.

TAI on aasta-aastalt puuke korjanud kahes maapiirkonnas: Järvseljal ja Laevas. Mõlemas kohas on puukide arvukus vähenenud. Järvseljalt leiti 2006. aastal saja ruutmeetri kohta 13,5 puuki, aastal 2016 kõigest 2,7. Laevas leiti 2006. aastal saja ruutmeetri kohta 10 puuki, kümme aastat hiljem 7,6 puuki. „Koht, kus me Laevas puuke korjasime, muutus vahepealsete aastatega puukidele sobimatuks: metsaraied ning uued põllumajanduslikud maad ümbruses,“ ütles TAI avalike suhete juht Pille Kalda.