Restorani külalistele kõhulahtisuse tekitanud „võikala“ oli puhas

Mõne nädala eest tekkisid kümmekonnal inimesel restoranis võikala söömise järel seedehäired. Veterinaar- ja toiduameti uuring leidis, et kalafilee polnud roiskunud ja ükski tarneahela osa ei eksinud käitlusreeglite vastu.

VTA kahtlustas esialgu, et kala tekitas histamiinimürgituse, ning võttis kala maaletooja partiist proovi.

„Analüüsitulemus oli nõuetekohane ning histamiinimürgistuse kahtlus ei leidnud kinnitust. Kuna kalapartii vastas uuritud näitajate osas nõuetele, siis andsime hulgimüüjatele teada, et nad võivad partiid laost väljastada,“ kommenteeris VTA pressiesindaja Elen Kurvits.

Samuti sai kinnitust, et ei maaletooja, edasimüüja ega restoran rikkunud kala säilitamise reegleid. Restorani köök oli nõuetekohaselt puhas ning restoranile ei tehtud ettekirjutust. Ettekirjutust ei tehtud ka edasimüüjale ega maaletoojale.

Laboritulemused kinnitasid ka oletust, et võikala nime all müüdi ja serveeriti eskolaari (Lepidocybium flavobrunneum) fileed.

Eskolaar on tekitanud pikantseid ja ka ohtlikke mürgistusjuhtumeid kogu maailmas, kuna seda turustatakse võikala nime all. Selle hüüdnime on ta saanud ka Eesti müügivõrgus. Eesti ehtne võikala nime kandev kala reeglina pannile ei jõua, kuna see pole hea söögikala. Välismaal aga kannavad võikala nime mitmed söödavate kalade liigid, mis on eskolaarist kallimad.

Sööja peaks täpselt teadma, mis kala ta taldrikust leiab. Eskolaar on küll hõrgu maitsega, kuid sisaldab raskestiseeduvaid rasvu. Kui süüa kala üle 100 g, võib tekkida nn õline leke ehk olukord, kus keha ei suuda kalarasvu seedida ja reaktsiooni tulemus on kõhulahtisus. Eesti juhtumi näitel sai seederikke kaheksakümnest kala söönust umbes kümme.

Sellise sagedusega tekkivate terviserikete tõttu on Itaalias ja Jaapanis eskolaari müümine keelatud. Eestis on eskolaari müümine ja restoranis pakkumine lubatud.